24. Rahvaste rändamise aegne kunst Sküüdid Sküüdid olid iraani keelkonna keelt kõnelnud europiidne karjakasvatajatest rändrahvas, kes asustas antiikajal laialdasi alasid umbkaudu praeguse Lõuna-Venemaa, Ukraina ja Kesk- Aasia territooriumil. Sküütideks nimetati erinevaid seda ala (Sküütiat) asustanud hõime. KUNST mõjustatud kreeka käsitöölistest, rahulikum ja realistlikum. Idapoolsema loomastiili mõjud siiski tunda, aga harmoonilisemalt. Keldid Keldid on kultuurilt ja keelelt lähedased indoeuroopa hõimud, kes elasid I aastatuhandel eKr Lääne- ja Kesk-Euroopas. Prantsusmaa aladele saabusid nad umbes 500 eKr, sealt lähtus kolm asustuslainet Böömimaale ja Ungarisse; Väike-Aasiasse (Galaatiasse) ja Britanniasse. KUNST Keldi kunstis segu sküüdi ja kreeka mõjudest: motiive võeti Itaaliast, Kreekast ja idast.
lõpul ja 15. alguses tugevnesid nii Mosva kui Bütsants, seetõttu on näha suunadevahelist võitlust. Kuulsaim Bütsantist tulnud maalija oli Theophanes Kreeklane. Tema maalid on ekspressiivsed, dünaamilised. Kontrastid põhinevad heletumedusel. Vanavene kunsti suurkuju Andrei Rubljovi (1370-1430). Siluetitaolised figuurid, õrnad värvid, ümaramad/pehmememad jooned. 15. sajandil oli Moskva kirikutes uhkeid Ikonostaase. See on paljudest üksikutest ikoonidest koostatud sein. Eraldab idapoolsema kõige pühalikuma koha ülejäänud kirikuruumist. Igale teemal on ette nähtud kindel koht. 16. sajandini on maalikunstis määrav Rubljovi õpilaste laad. 17. sajandil taheti, et ikoonimaal kujutaks elu mitmekülgsemalt. Hakati kujutama ruumi, lisama detaile, kehi plastiliselt modelleerima.
Puisniite on säilinud ligikaudu 50 ha. Metsade linnustik on rikkalik, pesitsevate liikide arv küündib peaaegu sajani, kõrge on asustustihedus. Erakordselt liigirikas on aga puisniitude taimestik, Allika puisniidul - 62 liiki/m 2. Matsalu kõige kõrgem Suitsu vaatetorn (21 m) asub Matsalu metsa servas, sealt avaneb suurepärane vaade Matsalu lahele, roostikule ja Suitsu jõe luhale ning karjamaadele. Luht Matsalu Rahvuspargi kõige idapoolsema osa moodustab Kasari jõe alamjooksu luht (ligemale 4000 hektarit), mis on üks Euroopa suuremaid säilinud lageluhtasid. Luht nagu teisedki poollooduslikud kooslused vajab iga aastaseid hooldustöid. Siiski on ligemale 1/6 luhast 6 võsastunud. Üleujutatud luhal toituvad kevadel luiged, haned ja pardid, pärast vee alanemist tildrid ja tutkad. Väga oluline on Kasari luht rukkiräägu, täpikhuigu ja rohunepi pesitsusalana. Suvel
Kõige sügavam ja suurem on Saadjärv ning kõige lõunapoolsem Vasula järv. Vooluvetest läbib Vooremaa loodeosa, sealhulgas Jõgeva linna, Pedja jõgi (122 km). Keskseks veesooneks on aga Kuremaa järvest lähtuv Amme jõgi (55 km), mis puhandusorgudes voolab ühest voortevahelisest nõgudevööndist teise, läbib mitu järve ning suubub Emajõkke. Idaosa veestab Sadala lähedalt algav Kullavere jõgi (53 km), mis teeb Levala kohal suure kaare ümber kõige idapoolsema, kivirohke Tuulavere voore lõunaosa ja suubub Kääpa jõega ühinedes Omedul Peipsisse (Arold 2008). Sood hõlmavad Vooremaast ligi 20%. Suuremad sood on voorte vahel piklikud, rohkem kui kolmveerand neist on toitaineterikka madalsooturbaga ja kaetud segametsaga. Turbakihi paksus ületab vaid vähestes kohtades 4 m. Kõige suurem on loodeosas asuv Võduvere-Vilina soo (1756 ha), mis hõlmab Jõgeva-Laiuse vahemiku jäävat voortevahelist nõgu lõunasihis ligi 15 km pikkuselt
annaabi.ee 
