Saksamaa plaanides - Augustis 1914 puhkes Esimene maailmasõda. Baltimaade tähtsus Vene impeeriumi sõjalis-strateegilise tugialana kasvas veelgi. Enne maailmasõda polnud suurriikidel kaugeleulatuvaid plaane Läänemere piirkonnas status quo radikaalseks muutmiseks. Sõja ajal tõusis Saksamaa idapoliitikas kesksele kohale nn dekompositsioonipoliitika, mille mõte seisnes selles, et eraldada Vene riigi läänepoolsed ääremaad ja muuta need Saksamaast sõltuvateks puhverriikideks. Nn Idapartei, kuhu kuulusid mõjukad sõjaväelased ja töösturid, ei lootnud saavutada võitu läänes ja pooldas seda, et Venemaa purustataks esimesena. Kindralfeldmarssal Paul von Hindenburgi meelest tuli Poola ja Baltimaad muuta Venemaa-vastase sõja tugialadeks. Baltisakslased tegid Saksamaal agarat kihutustööd, et Baltimaad annekteeritaks ja ühendataks Saksamaaga. Suursaksa Ühing (Alldeutscher Verband) nõudis Saksamaa idapiiri nihutamist Narva jõe – Peipsi järve – Pihkva järve joonele.
liikumistele. Sa suhtumine Baltikumi muutus järsult 1914-15 aasta vahetusel (esimese sõjaaasta kampaania lõppedes), kuna sai selgeks, et lühiajalise võiduka sõja plaan on läbi kukkunud. Seetõttu tekkis Sa-l idee minna ida poole, lüüa puruks Venemaa ja tõrjuda ta koalitsioonist välja. Nii tekkis nn dekompositsioonipoliitika (Venemaa küljest tuleb lahti ühendada ja Sa külge ühendada Ve läänepoolsed alad). Mõjukaimaks seda poliitikat toetavaks jõuks kujunes Idapartei (Ostpartei), seal mitmed mõjukas tegelased, töösturid, pankurid. Idapartei jakkas 1915 a alguses üha kõvemini kõnelema sellest, et tulevane Sa piir peab kulgema mööda Narva jäge ja Peipsi järve. Balti kubermangud peavad minema Sa koosseisu. II taoline liikumine oli Suur-Saksa Ühing (Alldeutcher Verband). Al 1915 aastast aktivisseerus ka baltisaks propaganda. Berliini moodustati Balti Usaldusnõkogu, tegid oma häälekandja, tegid üleskutsed Sa
Goldmanis – patriootliku kõne pidamine. Vabatahtlikuna läti meeste sõjaväesse astumine. 1914a baltikirndralkuberneri määramine, Kurlov – sakslaste lähenemine Miitavisse, intsident bs tehaseomanikuga. Riigisakslaste välja saatmine, bs väljasaatmine (pastorid, mõisaomanikud, linnakodanlsu jne). sakslastega võrdsustati juudid, saadeti sundkorras välja Kuramaalt kogu juudi rahvusest elanikkond. 1915a olukorra muutus, idapartei võiduletulek, pealetung Venemaale. 1915a aprillis pealetung, ennekõike Galiitsias, abistav löök Baltimaale, juba 1.mail, l’igati läbi Liibavi- šiualiai aheline raudtee, vallutati Libavi, läheneti Miitavisse. Riias valitses paanika. Tegutsesid kuramaal sakslaste väiksed ratsasalgad, pigem tegemist sakslaste luuresalkadega. Miitavi siiski sakslaste kätte ei läinud, pealetung apandi seisma. Maikuuse pealetungi tulemusena jäi sakslaste kätte Kuramaa idasopp, Venta jõgi jooneks
annaabi.ee 
