*Edukalt tehti sõjalist koostööd Soome lahe kontrollimisel *12.sptemberil 1934 kirjutati Genfis alla Eesti, Läti ja Leedu üksmeele ja mittesõjalise koostöö lepingule (on nim. Balti Antantiks) Eesti-Vene suhted *1920 alguses lähtus NSVLiit maailmarev.ideest ja püüdis Tartu rahulepingut rikkudes eesti iseseisvust sisemise õõnestustööga hävitada *sõlmiti mitmeid lepinguid ohututeks kaubandussuheteks ( lk.213) Sõjaohu kasv *1930.a esimesel poolel tehti katsed sõlmida Idapakt, mis oleks garanteerinud ka Balti Riikide puutumatuse - ebaõnnestus *eesti pidi oma poliitikas arvestama nii Saksamma kui ka NSV Liiduga *1938.aasta detsembris deklareeris Eesti neutraliteeti, millel puudus aga reaalne jõud ja rahvusvaheline tunnustus (E.puudus motiatsioon sõdimaks mingisugusel poolel) 29.Majanduselu Tööstus 1920-24 *Võimalusi ja vajadusi arvestades, uute turgude leidmine ja integratsioon maailmamajandusse
· Okupeeris koos Belgia vägedega 1923 Ruhri tööstuspiirkonna Sks koha kätte näitamiseks ja reparatsioonide saamiseks · Kõige nõukogude vaenulikum, sest kaotati Tsaari Venemaale investeeritud varad; suur Venemaalt emigreerunute kogukond Prants · 30datel muutus välispol seisund ebakindlaks, kuna umber oli 3 dikt riiki (Sks, Itaalia, Hispaania) · Peale Hitleri võimuletulekut hakkas otsima liitlasi -> algas Prants ja NSVL lähenemine (1934 Idapakt, 1935 vastastikuse abistamise leping, suunatud Sks vastu); Prants ja SB lähenemine (neutraliteet Hisp kodusõjas; järeleandmised Münchenis 1938)
Dominioonideks olid Kanada, Lõuna-Aafrika, Austraalia ja Uus-Meremaa. Iirimaa Enne ms hakkas kodusõda puhkema. 1916 puhkes ülestõus. 1918, I ms lõppemisega toimusid Iiri parlamendi valimised. 1919-21 IRA Välispoliitikas püüti hoida tasakaalu, võideldi kommunismi. Rahvarinne Töönädala seadus 5 päevane töönädal Reparatsioone vähendati. Saksamaal (eeldame). Saksamaa hakkas arendama lepituspoliitikat. Erinevatele Prantsuse sammudele ei vastatud. Idapakt. Venemaa 1917. aasta alguseks kujunenud revolutsiooniline situatsioon. Põhjusteks oli: majanduslikud (sõja tõttu oli tekkinud tööjõu puudus, mehed olid sõdimas; ettevõtetel oli sageli tooraine puudus, mis oli tingitud transpordi puudusest raudtee töötas sõjategevuse jaoks; Rasputin suure mõjuga surematu mees tsaari juures. Nikolai loobus troonist, tema vend samuti. Tsaari võim kadus. Veebruari revolutsioon 1917. kirjutas ise alla, kuid nimetatakse kukutamiseks