kaubandustoodang ja turgude kaubakäive, laienes orjakaubandus ning kreeka-rooma ja idamaised maaomandivormid sulasid ühte. Kuid see kõik ei lahendanud ühiskondlikke vastuolusi. Tekkis rohkesti monarhistliku korraldusega riike. Vallutatud aladel puhkes õitsele niinimetatud hellensitlik maailmakultuur, millest Kreekast, Roomast ja Idamaadest pärit sugemed ühinesid segakultuuriks, minetamata täielikult oma erijooni. Püsivat mõju teadusele ja filosoofiale avaldasid helleniseerunud idamaalased nagu näiteks Zenon Kitionist, Poseidonios jt. Nende tegevus kiirnedas oluliselt loodusteaduste, filoloogia ja leksikograafia arengut sellistest keksustes nagu Aleksandria, Antiookia ja Pregamon. Üldiselt olid kultuurile omased järgmised jooned: loodusteadused eristusid filosoofiast ja üksikteadused klassikalisest haridusringist, teaduskeskused nihkusid itta, maailmakeeleks sai kreeka ühiskeel koinee, kirjandusest kadus rahvalikkus, kreeka,
Konstantinoopol ehk Konstantini linn. Paljude aastate ja tuhandete miilide kaugusel on Bütsantsi tsivilisatsioon esindanud üksmeelsust. Näiteks: - impeeriumi geograafilise rahulolu otsustab mitmekesisus ise nii kohalikul kui ka rahvuslikul jaotusel . - rahva kasv tsivilisatsioonis avaldab teatavad selgelt eristatavad perioodid . Bütsantsi äärealad olid aetud kõige laialdasemalt kõigi erinevate inimestega idamaalased, soome-ugrilased ja slaavid mõned neist ohtlikest naabritest elasid teisel pool piiri teised aga olid jäänud elama Bütsantsi territooriumil. Nii oli impeerium seotud läänest teise poolega vanast Rooma impeeriumist . Seega mõjutasid Bütsantsi tsivilisatsiooni arengut kolm tegurit Alexandria-Hellenism, Rooma ja Idamaad. 4 Kuni I aastatuhande lõpuni oli Bütsants enamusjaolt orjanduslik
määramine,kaardistamine jne. - Ühiskonnageograafia uurimismeetodid:vaatlemine,käsitlemine,testimine,andmete täitmine jms. - Religioon on usul rajanev põhjendamist mitte vajav maailmavaade - Kunst on maailmatunnetuse esindamise viis,keskendub esteetiliselt mõjuvale. - Tehnoloogia on teadmised,kuidas midagi teha või valmistada - Loodusteaduste areng:evolutsioon,murrangud: 1.Loodusteaduse teke.Algselt kogusid teavet looduse kohta Idamaalased,kuid kreeklased olid need ,kes rajasid teaduse. 2.Geoteaduste teke.Uusaja I poolel koguti faktilist materjali Maa looduse kohta,mille süstematiseerimine nõudis laia silmaringiga naturaliste. 3.Murrang geoteaduses.Laamtektoonika hüpoteesi püstitas A.Wagner,kes väitis,et nüüdismandrid on lagunenud ürgmandri laialitriivinud osad.Kuid alles Atlandi ookeani põhja detailne kaardistamine viis keskmäestiku ja rifti avastamiseni. 4.Geograafia areng
annaabi.ee 
