Pingelõdvenduseks nim 1960nd lõpp kuni 1970ndad. *Uus Idapoliitika- saab alguse, kui loobutakse Halsteini doktriinist. Idalepingud(SLV hakkas sõlmima nn. idalepinguid: 1970.a. leping Poola ja SLV vahel, millega lepingupooled lubasid loobuda vastastikku jõudu kasutamast ja tunnistati tingimusteta II maailmasõja järgseid piire Euroopas. 1970.a. sõlmiti samasugune leping SLV ja NSV Liidu vahel (NB! idalepingud ratifitseeriti SLV Riigipäeva poolt alles 1972.a. klausliga, et leping ei kehti ühinenud Saksamaa kohta). _ 1971.a. USA, Prantsusmaa, Inglismaa ja NAV Liit leppisid kokku Lääne-Berliini
Erandiks oli NSV Liit. Peale Berliini müüri püstitamist 1961.a. läbikäimine Ida- ja Lääne-Saksamaa vahel praktiliselt lakkas. · 1970-ndatel SDV tunnustamine: Sotsiaaldemokraatide (Willy Brandt, kes sai SLV uue idapoliitika ja Saksamaade leppimise eest 1971.a. Nobeli rahupreemia) võimule tulemisega muutus idapoliitika, sest vasaktsentristlikud sotsiaaldemokraadid suutsid paremini saavutada kontakti kommunistliku maailmaga: SLV hakkas sõlmima nn. idalepinguid: · 1970.a. leping Poola ja SLV vahel, millega lepingupooled lubasid loobuda vastastikku jõudu kasutamast ja tunnistati tingimusteta II maailmasõja järgseid piire Euroopas. · 1970.a. sõlmiti samasugune leping SLV ja NSV Liidu vahel (NB! idalepingud ratifitseeriti SLV Riigipäeva poolt alles 1972.a. klausliga, et leping ei kehti ühinenud Saksamaa kohta). 1971.a. USA, Prantsusmaa, Inglismaa ja NAV Liit leppisid kokku Lääne-Berliini
Kui nemad tagasi olid läinud, tulid türklased suure lainena. Peeti kinni Hallsteini doktriinist (SLV on saksa rahva ainus esindaja). Selle raames ei tunnustatud SDV ja riike, millel sellega poliitilise liite oli. Majanduslanguses süüdistati valitsust. Võimule tulid sotsiaaldemokraadid. See tõi endaga kaasa muutused SLV välispoliitikas. Uut välispoliitikat hakati nimetama uueks idapoliitikaks, selle väljatöötajaks oli W. Brandt. See seisnes selles, et suhteid parandati SDV ja idalepinguid tehti Poola ja NSVL. Nõustuti sellega, et võib olla üks rahvas ja kaks riiki. Saksa Demokraatlik Vabariik (SDV) sai alguse 1949.aastal. NSVL hakkas ettevõtete sisustust välja vedama. Siis jõudis kohale, et tuleks ikka alles jätta, majandus vajab ju neid. Lõpetati väljavedu, kuid tagasi ei veetud. Näiliselt säilis mitmeparteiline süsteem, sest peamiseks parteiks oli küll SSÜP (Saksamaa Sotsialistlik Ühtsus Partei) ja valimistel
annaabi.ee 
