Uuest Testamendist- Jumala leping kõikide rahvastega kes usuvad Jeesusesse Kristusse. Esimesed kristlikud kogudused Kristlus levis esimestel sajanditel peamiselt Süürias, Väike-Aasias, Egiptuses ja Põhja-Aafrikas. Kloostrikorraldus sündis Süürias Ühise keelena kasutati kreeka keelt Palju oli rahvakeelset laulmist Rooma impeeriumis oli kristlus tagakiuastud Lähtusid muusikalises mõttes vanakreeka kultuuripärandist Kuid pillimäng keelati varakristlikus muusikas sootuks Idakristluses kehtib see keeld tänapäevani. Räägitakse psalmide ja hümnide laulmisest e. psalmoodiast ja hümnoodiast Hiljem lisandus vaimulik laul vabas rahvalikus maneeris Varakristlik kogudus ei praktiseerinud õpetatud lauljate kasutamist, lauldi t erve kogudusega. Milano edikt 313 pKr tegi lõpu kristlaste tagakiusamisele, 4. saj sai kristlus Rooma riigi ametlikuks usuks. Kuid Rooma riigi lõhenemine 395. a. Tõi kaasa ka kristluse lõhenemise ida- ja läänekristluseks
Esimese aastatuhande jooksul kujunes välja universaalne kristlik kultuur, mis sidus enesega palju jooni vanemast Lähis-Ida made ja vanakreeka kultuurist ning elas läbi dramaatilisi muutusi Rooma impeeriumi lagunemise ja Suure rahvasterändamise ajal. Kristliku muusika lähtepunktiks on esimesed kristlikud kogudused. Võib arvata, et varakristlik vaimulik laul oli üsna sarnane juutide ohvriteenistuste lauludega. Pillid keelati varakristlikus muusikas sootuks ja idakristluses kehtib see keeld tänase päevani. Lääne kirikumuusikat võib näha eraldi muusikaharuna alates 4. sajandist. Mitme sajandi vältel eksisteeris Lääne-Euroopas suur hulk erinevaid liturgiatüüpe oma erinevate tekstide ja lauludega. Lääne kirikumuusika sündi seostatakse sümboolselt püha Ambrosiusega (u.340-397). Milanos on säilinud lääne kirikumuusika ilmselt vanim kihistus, mida nimetatakse ambroosiuse lauluks, küll täpselt teadmata, kuivõrd oli Ambrosius sellega otseselt seotud
Arvatakse, et ka varakristlik vaimulik laul sarnanes suuresti juutide lauluga (juudi templimuusika). Üht-teist võeti ilmselt üle ka kreeka kultuurist, seda hellenismi perioodist ning Vahemeremaade rahvaste muusikast. Kuid mida täpselt ja kust üle võeti, ei osata öelda. Kuna aga see muusika oli seotud paganliku kultuse ja avalike pidustustega, siis ilmselt tõrjuti paganlikkude toretsevate pidustuste muusika kõrvale. Pillid olid aga varakristlikus muusikas sootuks keelatud, kusjuures Idakristluses kehtib see keeld tänaseni. Kindlasti on aga Euroopa muusikakultuuri mõjutanud kreeklaste muusikateooria (helilaadid). 24. Nimeta kaks kristliku laulu tähtsamat tüüpi, iseloomusta. Levinud olid kaks kristliku laulu tähtsamat tüüpi: psalmoodia – psalmilaul kuningas Taaveti traditsiooni järgi, tekstid Vanast Testamendist algul kreeka, hiljem ladina keeles. Psalmilaulu Uuest testamendist pärit tekstiga nim. canticumiks. hümnoodia – hümnide, s.o
Arvatakse, et ka varakristlik vaimulik laul sarnanes suuresti juutide lauluga (juudi templimuusika). Üht-teist võeti ilmselt üle ka kreeka kultuurist, seda hellenismi perioodist ning Vahemeremaade rahvaste muusikast. Kuid mida täpselt ja kust üle võeti, ei osata öelda. Kuna aga see muusika oli seotud paganliku kultuse ja avalike pidustustega, siis ilmselt tõrjuti paganlikkude toretsevate pidustuste muusika kõrvale. Pillid olid aga varakristlikus muusikas sootuks keelatud, kusjuures Idakristluses kehtib see keeld tänaseni. Kindlasti on aga Euroopa muusikakultuuri mõjutanud kreeklaste muusikateooria (helilaadid). 24. Nimeta kaks kristliku laulu tähtsamat tüüpi, iseloomusta. Levinud olid kaks kristliku laulu tähtsamat tüüpi: psalmoodia psalmilaul kuningas Taaveti traditsiooni järgi, tekstid Vanast Testamendist algul kreeka, hiljem ladina keeles. Psalmilaulu Uuest testamendist pärit tekstiga nim. canticumiks. hümnoodia hümnide, s.o
Siin toimuvad nihked tänu kogu riikluse ja sotsiaalse elu korraldusele ning eelkõige murrangule religioosses õpetuses. Kristliku muusika lähtepunktiks on esimesed kristlikud kogudused, eriti Türgi lõunaosa linnas Antiookias, mis oli apostel Pauluse missioonikeskusena tähtsaim varakristluse kolle. Kuna vahemeremaade rahvaste muusikas oli palju paganlikke elemente, siis võeti sellest jumalateenistustel üsna vähe kasutusele. Pillide kasutamine keelati (Idakristluses on see keelatud tänapäevani). Kristlaste lauludeks olid psalmid, hümnid ja vaimulikud laulud ja seda mitte ainult kirikus, vaid enamgi veel - kodus laulmiseks kristluse kasvatuse eesmärgil. Esialgu lauldi rahvalikus maneeris, õpetatud koore hakati kasutama 4. sajandil, kui kristlus sai Rooma riigi ametlikuks usuks. Idakirik jäi alates 395. aasta lõhenemisest konservatiivseks, Lääne-Euroopa alade kultuur arenes dünaamilisemalt. Kogu keskaja muusikakultuuri vaatlemegi lähtuvalt
annaabi.ee 
