tegutsedes iseseisvalt sise- ja väliskaubanduses, said kloostrid aktiivselt sekkuda pea kõikidesse kohaliku elu valdkondadesse. Nimeliselt on Eestimaaga seonduvatest munkadest esimesena mainitud Fulcot, kelle Lundi peapiiskop Eskil umbes 1165. aastal Eesti piiskopiks määras. Siiski algas Vana-Liivimaa allutamine relva jõul kümmekond aastat hiljem, kuid ka sellesse olid algusest saadik kaasatud mungaordude liikmed. Kloostriordudest, kes otseselt oma isikliku osalusega sakslaste idaekspansiooni misjoni ja koloniseerimispoliitikaga toetasid, tuleks esimesena nimetada tsisterlasi. Dünamünde klooster oli esimene kloosterlik (rajatud 1205-1208) institutsioon, millele tuginedes tsistertslased oma ekspansiooni ka Eestimaale laiendasid ja siia kloostreid rajama asusid. Vanim nende hulgas oli Kärkna (asutatud 1228), järgnesid Tallinna (1249), Lihula (1275- 1285), Padise (1317) ja Tartu (mainitakse esmakordselt 1345).
Munkade juht, peakonfessor, oli kõikide vaimulik pea. Birgitta suuniste kohaselt võis ordu kloostrites elada kõige rohkem kuuskümmend õde ja vastavalt apostlite arvule kolmteist preestrit, neli diakonit ja kaheksa ilmikut, kes pidid abistama preestreid igapäevastes töödes. Preestrid pidid pühapäeviti ja suurte pühade puhul rahva keeles jutlustama. (Pirita kloostri kodulehekülg) 1.2. Ordude levik Kloostriordudest, kes otseselt oma isikliku osalusega sakslaste idaekspansiooni misjoni ja koloniseerimispoliitikaga toetasid, tuleks esimesena nimetada tsistertslasi. Dünamünde klooster oligi esimene kloosterlik institutsioon (rajatud 1205-1208), millele tuginedes tsistertlased oma ekspanisiooni ka Eestimaale laiendasid ja siia kloostreid rajama asusid. (Tamm, 2002: 10). Tsistertslased lähtusid küll Benedictuse reeglist, kuid nõudsid vahepeal lõdvenenud kommete karmistamist, luksusest loobumist ja järjekindlat füüsilist tööd. Selle
Saksa ordu ei soovinud sellest mdgi kuulda sest erinevalt mõõkadest, allusid nemad otse paavstile. Linnaõigusest Lübecki linnaõigus: Narva, Rakvere, Tallinn(1248) Riia linnaõigus: Tartu(1262?), Viljandi, Uus-Pärnu(1318), Paide Haapsalul oli Saare-Lääne p Jakobi antud piiskopkonna- e stiftiõigus Hansa Liiti kuulus: Tln, Tartu(1280), Pärnu, Viljandi Hansast Idasuunaline kauplemine, Läänemere kaudu loodi täiesti uus kaubmaailm. Idaekspansiooni pördelisek s punktiks sai lüübeki linna teistkordne ja lõplik rajamine 1159, sest see linn sai sakslaste väravaks Balti merele. 1160 sai pk keskuseks. Lüübek sai kaubtegevuse lähtepunktiks. Vestfaali kaubasaksad hakkasid regu külastama Balti mere idarannikut, kaubeldes Väina jõe suudmes soola ja kangaga ning jõudes välja Novgorodini. 1300ks oli kauplmine Venemaaga igapävane asi. Kuna Läänemere idakaldalt leidsid saks kaupm eest maa, kus oli vähe linnu, hakkasi nad
annaabi.ee 
