· Lisaks juba tuntud elektrilistele seadmetele külmkapid, pesumasinad, raadiovastuvõtjad jt. muutusid sõjajärgsetel aastakümnetel igapäevaseks asjaks televiisorid, stereomagnetofonid ja -plaadimängijad, mikrolaineahjud, mitmesugune sidetehnika. · 20. sajandi viimastel aastakümnetel levinud arvutid võimaldasid hakata pakkuma inimestele täiesti uusi teenuste liike (nt. internetipank). Idablokimaades · Elatustase võrreldes lääneriikidega oli madal. · Esmatähtsad olid võimsad relvad. · Inimeste sissetulekud olid väikesed ja seetõttu paranes ka eluolu aeglaselt. · Tarbekaubad polnud avalikult müügil, kuna oli nende puudujääk. · Tarbekaupu sai ainult tuttavatelt laohoidjatelt või spekulantidelt (inimesed, kes müüsid kaupa kallimalt edasi). 8. Mis tingis moe muutumist 1950.-1960. aastatel? Euroopas oli tunda tugevat Ameerika elulaadi mõju
Sõja lõpus vallandas venelaste pealetung suure põgenikevoolu Läände. Pärast sõja lõppu algas inimeste ümberpaigutamine. Võitjad näiteks viisid Poolast, Tsehhist ja mujalt välja kõik sakslased, kes asustati Saksa aladele. Sõjakulusid on hinnatud 1500 miljardile $ (USA 21% sellest). Majanduses korvati sõjakahjud kiiresti täna tööstuslik-tehn progressile (1948 aastaks sõjaeelne tase). Euroopa kaotas pärast soda juhtpositsiooni majanduses USAle (meenuta Marshalli plaani). Idablokimaades, mis sattusid NSVL mõju alla, algas tööstuse eelisarendamine, plaanimajandus, tarbekaupade tootmine teisejärguline elatustaseme lagus. Ülemaailmse rahu kindlustamiseks asutati ÜRO- 1945 suvel otsustati selle loomine San Francisco konverentsil. 51 liikmesriiki moodustasid ÜRO Peaasamblee. NSVL, USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, Hiina said eristaatuse ja neist said ÜRO Julgeoleku püsiliikmed (vetoõigusega). NSVL soovis õigust keelata ka talle mittemeeldivate küsimuste arutlusel
Punaarmee jõuab Ida-Preisimaale. Soome rinde läbimurdmine Karjala maakitsusel viib Moskva vaherahu sõlmimiseni 19.09. 25.04 USA ja NL-i vägede kohtumine Elbe äärses Torgaus. 08.08 kuulutab NL sõja Jaapanile. Tungib Madžuuriasse ja Korea poolsaarele, Kuriilid ja Sahhaliin okupeeritakse. Stalin vahetas sõja jooksul korduvalt juhtkonda välja. Sõja tagajärjed venelastele muidugi: 7mlj tsiviilisikut hukkub, 13,6mlj sõdurit. Sõjakulud 13% 1500 mld USD-st. Ehk siis mingi 195 milli. Idablokimaades forsseeritakse range planeerimisega tööstuse ülesehitamist üldise elatustaseme arvelt. Alles pärast Stalini surma nõrgeneb majanduse tsentralism ja suureneb tarbekaupade tootmine. NL.i satelliitriikide süsteem tekib. Poola piire nihutatakse lääne pool.e NL muutub maailma suurriigiks. Hiina edusammud kinnitavad Lenini õpetuste üleolekut kapitalistide üle, mis muutis konflikti kahe maailma vahel vältimatuks. Külm sõda algas. Konverentsid: NL unistab ekspansioonist Kesk-Euroopasse
annaabi.ee 
