presidendi G.A.Nasser'i otsus natsionaliseerida Suessi kanal. Sellele otsusele ei oleks pidanud tulema selline tagajärg, kuna 1936. aastal sõlmiti Inglise-Egiptuse leping, kus britid said oma sõjaväge kanalis hoida veel 20 aastat (aastani 1956). Nasser plaanis rajada Niiluse jõele paise ja hüdroelektrijaama, kuid selleks oli temal raha vaja. Ta pöördus Suurbritannia, Prantsusmaa ja USA poole laenu saamise palvega, mille nemad oleks ka täitnud. Paraku sõlmis Nasser ka idablokiga tehingu, kust ta oleks saanud sõjarelvi. Kui lääneriigid said sellest teada, olid nad hämmelduses ning otsustasid Nassarile laenu mitte anda. Iisrael aga kartis oma laevateede pärast. 1948. aastal Egiptus sulges Suessi kanali Iisraelile, kuid natsionaliseerimine oleks teinud Iisraeli laevade liikumise reaalselt võimatuks. Samuti arvasti Iisraeli juhid, et võimukas Nasser ründab Iisraeli lähi tulevikus ning otsustasid seda võimalust kasutada ja ise teha esimene samm.
Milles seisnes külm sõda? Külm sõda oli NSV Liidu ja Idaploki vastasseis demokraatlike lääneriikidega. Külma sõja põhjuseks oli kahe vastandliku leeri kujunemine peale II maailmasõda. Eesmärgiks oli enda tugevdamine ja vaenlase nõrgestamine. Tekitati konflikte ja kriise, ähvardati ja luurati. Lääneriigid taotlesid demokraatia taastamist sõjajärgses Euroopas ja NSV Liit soovis oma mõjusfääride laiendamist ja sotsialistliku maailmavaate levitamist Ida- Euroopas. Osapoolteks olid NSV Liit ja talle alluvad marionettriigid Ida-Euroopas, Ameerikas, Aasias, Aafrikas ja USA teiste kapitalistlike riikidega (Inglismaa, Saksamaa Liitvabariik, Prantsusmaa). Vastasseisu peamised valdkonnad olid võidurelvastumine ning võitlus mõjuvõimu pärast Euroopas ja maailmas. Osapooled üritasid vastaspoolt hirmus hoida, kuid samas kartsid mõlemad pooled vastase võimalikku sõjalist rünnakut. Peamiseks argumendiks olid massihävitusrelv...
sunnitööle saatmised ning küüditamised. Üksipäini Vangilaagrite Peavalitsuse (GULAG) laagrites vaevles üle 2,5 miljoni inimese. Sunnitööl ja sundasumisel viibis samuti tublisti üle 2 miljoni inimese. Järsult süvenes riigis ideoloogiline surutis. Lähtuti seisukohast, et maailm jaguneb kaheks vastandlikuks leeriks - peatselt oma sisevastuolude tõttu kokkuvarisevaks imperialismileeriks ja rahuleeriks, mille moodustasid NSV Liit koos idablokiga ja millest pidi lähtuma igasugune areng. See tõi kaasa NSV Liidu eraldumise maailma teadusest ja kultuurist ning pidurdas ühiskonna edasist arengut. Lausa mõõdutundetult juurutati juhikultust. Stalini-keskses ühiskonnas räägiti ja kirjutati hommikust õhtuni "suure juhi" põhimõtetest, tema targast ja isalikust hoolitsusest nõukogude rahva eest jne. Stalin sai keskseks tegelaseks kirjandusteostes, kunstis, kinolinal ja teatrilaval. Stalinist lauldi laule. POLIITILINE ELU
kokkulepe. 6. Kuidas lõppes külm sõda? Millised R. Reagani ja M. Gorbatsovi otsused ja kokkulepped aitasid lõpetada külma sõda? 1980. aastate keskel sai NSVL aru, et ei suuda enam USAga relvastumises võistelda. NSVL vajas nii majanduses kui ka sise- ja välispoliitikas uuendusi. 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses lagunes NSVL koos kogu idablokiga. Külma sõda aitas lõpetada Ronald Reagani loodud NSVL väljakurnamise poliitika ning 1983. aastal loodud tähesõdade programm. NSVL oli pankrotis ning Mihhail Gorbatsovi võimuletulek 1985. aastal tõi kaasa mitmed kohtumised näiteks USA, Suurbritannia ja Saksamaaga. Kokkulepped: USA-NSVL kokkulepe kesk- ja lähimaarakettide likvideerimisest Euroopas (1987), USA-NSVL kokkulepe strateegilise tuumarelva kärpimisest ¼ ja 1/3 võrra (1991). Otsused:
annaabi.ee 
