Kuhu kuulume meie, eestlased? Eestlased kuuluvad europiidide hulka. Eestlastele on iseloomulik roosakas kuni kahvatuvalge nahk, heledama värvusega silmad, blondid või heledamad juuksed. Kasvult kuuluvad eestlased Euroopa pikakasvuliste hulka. Mitmete tunnuste alusel eristatakse eestlastel kaks rassitüüpi: sihvakas, pika pea ja kitsa näoga läänebalti tüüp ning jässakam, lühema pea ja laiema näoga idabalti tüüp. Esimest on peamiselt Lääne-Eestis, Muhus ja Saaremaal, teist Ida-Eestis. Mongoliidid Pärismongolite algkodu on Aasias, kus võib olla väga külm. Neil on ümar nägu, sest naha all on paks rasvakiht, mis kaitseb neid külma eest. Pisikesed silmad ja nahavolt silmadel kaitseb tuisu, lumekiirguse ja vingete tuulte eest. Jaapanlased, hiinlased ja Kesk-Aasia rahvad on nende järeltulijad.
Rassid: sarnaste tunnustega ja ajaloolise taustaga inimrühmad 1)Europiidid(kõige vähem)-hele kuni pruun nahk, kitsas nina ja huuled, juuksed sirged ja lainelised, keskmine kasv, Euroopa,P.-Ameerika 2)Negriidid-tume kuni must, krässus juuksed, lai nina, paksud huuled, pruunid silmad,pikad 3)Mongoliidid-kollakas-punakas nahk, pilukad, lai nina, lühikesed, tumedad sirged juuksed Europiidid->Eestlased->Läänebalti (piklik nägu, heledam, pikem, jalalaba kitsas) ja Idabalti (ümara näoga, jässakam, lühem, jalalaba lühike ,tumedam nahk)
Sellesse põhirassi kuuluvad ka Ameerika indiaanlased. Eestlased kuuluvad europiidide hulka. Eestlastele on iseloomulik roosakas kuni kahvatuvalge nahk, heledama värvusega silmad, blondid või heledamad juuksed. Kasvult kuuluvad eestlased Euroopa pikakasvuliste hulka. Mitmete tunnuste alusel eristatakse eestlastel kaks rassitüüpi: sihvakas, pika pea ja kitsa näoga läänebalti tüüp ning jässakam, lühema pea ja laiema näoga idabalti tüüp. Esimene tüüp on valdav Lääne Eestis, teine Ida Eestis. 4 Tänapäeval toimub eri rasside segunemine mõnes maailma piirkonnas eriti kiiresti, kuna just viimastel sajanditel on toimunud suured rahvaste ränded teistesse maailmajagudesse. Eriti suur segunemine on toimunud ja toimub praegugi Ameerikas, kuhu uusajal rändas palju eurooplasi
· Oli üks esimesi, kes õppis Wundti juures eksperimentaalpsühholoogiat 7) Torki teened · Doktoritöö ,,Eesti laste intelligents'' Eesti psühholoogia kõige olulisem saavutus kahe sõja vahelisel perioodil. · Leidis, et rassi füüsilised tunnused nt. pikkus, korreleeruvad väga kõrgelt vaimse võimekusega (LääneBalti rass on vaimsel arenenum kui IdaBalti rass). 8) Ramuli teened · Tartu Ülikooli esimene psühholoogia professor · Organiseeris Tartu Ülikooli juurde psühholoogia laboratooriumi · Akadeemilise Filosoofia seltsi asutajaid ja esimehi · Eestikeelse psühholoogiaterminoloogia rajaja. 9) Tuntud eesti psühholoogide uurimisvaldkonnad.
Peamiselt on tegemist siiski viimaste harjumatusega suhelda teiste põhirasside esindajatega, kuna eraldatus on kestnud aastaid. Eestlased on juba ajalooliselt olnud rassilise segakoostisega rahvas. Keele on siia toonud algselt mongoliidsesse rassi kuuluvad soomeugrilased. Mongoliidseid tunnuseid on eestlastel alles jäänud väga vähe. Eestlased jaotuvad tänapäeval valge põhirassi raames : a) põhjarassi ehk atlandi- balti rassi ning b) b) idabalti ( valgemere - balti ) rassi vahel. 5 Põhjarass on Euraasia mandril levinud Suurbritanniast, Skandinaaviast, Põhja- Saksast kuni Läänemere idarannikuni. Eesti alal on ta ajalooliselt hõlmanud Lääne- Eestit ning eriti ehedal kujul Saare- ja Muhumaad . Idabalti rass on ajalooliselt levinud idapoolsetel Soome, Eesti ja Läti aladel ning ka ingerlaste, karjalaste, vepslaste ja komide juures. Seda tüüpi iseloomustab laiem ja
o 1945 1991 · Saksamaa o 1941 - 1945 LIIKMESTAAT · ÜRO 1991 USED · NATO 2004 · EL 2004 PEALINN · Riia · Elanikke 703 581 (lätlasi 42, 3%; venelasi 42,1%) · Suurim linn Baltikumis · Asutatud 1201 piiskop Alberti poolt Ridzina jõe kaldale KEEL Läti keel · Indo-euroopa keelkond · Idabalti keelerühm (sinna kuulub ka leedu keel) · 3 murret: liivi, kesk-läti, ülemläti RIIGIKORD Parlamentaarne vabariik PRESIDENT Valdis Zalters PEAMINISTER Valdis Dombrovskis RIIGIKOGU Saeima · 100 liiget · 4 aastat · Viimased valimised 2.okt 2010 · Põhiseadus Satversme (1921) ELANIKUD 2 248 374 (2010) ETNILISED · Lätlased 59, 4% RÜHMAD · Venelased 27,6%
Valinas - Pimeduse ja allilma valitseja. Laima - Jumalanna, kes määras inimese sündi ja õnnelikku elu. Zamina - Viljakuse ja elu andja. Ragana - Öö, surma ja taassünni jumalanna. Leedu keel- Indoeuroopa keel. Leedu keel on üks kahest elavatest balti keelest (Läti keel). Kõige arhailisem kõigist elavaist indoeuroopa keeltest. Usutakse, et tänapäeva keeltest on leedu keel lähim indoeuroopa algkeelele. 10. sajandil eKr Balti keeled moodustasid eraldi haru. Aastatel 400 - 600 Idabalti keeled eraldusid balti keeltest. Aastal 800. hakkas ilmnema leedu ja läti keele erinevus. 13.-14. sajand leedu ja läti keel jätkasid eraldi arenemist. 2. Leedu suurvürstiriik: Leedu 13. sajandi alguses- 12. sajandi II poolel ja 13. algul on Leedut ohustanud ristisõdijad. 1202 Riias asutatud Mõõgavendade ordu tekitas peavalu Leedule. Esimene rahvusvaheline leping sõlmiti 1201. aastal sakslastega Riias. Lepingud olid
annaabi.ee 
