ameerika. Eesti aladel on hakanud kujunema maismaaline piirkond. Seda ajastut loetakse selleks ajaks kui toimus maismaa vallutamine. Kala fossiile on leitud hästi palju. Ilmusid esimesed kahepaiksed. Lähimad kahepaiksete fossiilid Lätist. Eestis ei ole. Arenesid kõhrkalad haid ja raid. Maismaa vallutamine on leitud organismi fossiile, kes olid maale minejad. Ka Gröönimaalt on neid leitud. Nimetatakse teda Ichthyostega-ks. Ilmusid esimesed putukad. Täpselt evolutsioonilist jaotust ei ole teada putukatel. Maismaale tekkis taimestik olid vegetatiivselt või eostega paljunevad. Meredes oli hästi palju vetikaid. Maismaad katsid puud, mis meenutasid sõnajalgu. · KARBON 359,2-299 m.a.t. · Rifitekitajaid vähe (sammalloomad, käsnad) · Rüükalad kaovad · Kõhrkalade õitseaeg (haid) · Ohtralt kiireltujuvaid ammoniite · Palju käsijalgseid ja karpe · Mandrite koondumine hiidkontinendiks
lõuatud. Hilis-Devonis toimus massiline veeliste organismide väljasuremine (kadus 57% perekondadest). Kahepaiksed ehk amfiibid (Amphibia) on kõige algelisemad maismaaselgroogsed. Kahepaiksed põlvnevad Devonis elanud vihtuimsetest kaladest. Esimesed kahepaiksed, stegotsefaalid ehk katispealised, olid väga lähedased nii oma aja vihtuimseile kui ka hilisemaile roomajaile; suurimate pikkus ulatus kuni 4 meetrini. Kahepaiksete varaseimateks esindajateks loetakse perekondi Ichthyostega ja Acanthostega. Kahepaiksed on kõigusoojased. Karbon ehk kivisöeajastu Karbonis hakkasid ürgmandrid Eurameerika ja Gondwana teineteisele lähenema, kokkupõrke tulemusel moodustusid nende servaaladel mäestikud (Hertsüünia kurrutus). Valdavalt oli kliima soe ja niiske, mis soodustas taimestiku arenemist ja kivisöelademete tekkimist. Taimestikus oli juba kujunenud vöötmelisus - eristus troopiline ja parasvöötme taimestik.
möödub nende juveniilne staadium, misjärel nad arenevad õhku hingavateks ja maal elavateks täiskasvanuteks. Tänapäeva kahepaiksed on väikesed loomad, kes erinevad märkimisväärselt suurte kahepaiksete kivististest, mida on leitud Ülem- Paleosoikumi kivimitest. Nende evolutsioon algas Devoni lõpus. Vana Punase Liivakivi kontinendi Ülem-Devoni kivimitest Ida Gröönimaal on leitud ebaharilike selgroogsete loomade jäänuseid. Need on määratud perekonda Ichthyostega, keda loetakse vihtuimsete kalade ja kahepaiksete vahepealseks rühmaks: sagaruim on moodustunud luudest, mis sarnanevad kahepaiksete luudele; vihtuim on moodustunud luudest, mis meenutavad kahepaiksete jäsemete omi ning vihtuimsetekalade hambad on väga sarnased varaste kahepaiksete hammastele. Need tunnused üksi viitavad juba sellele, et kahepaiksed põlvnevad vihtuimsetest kaladest, kuid lisatunnused muudavad selle kindlaks. Ichthyostegal oli neli jäset nagu
annaabi.ee 
