Knut Hamsun (1859-1952) kodaniku nimega Knud Pedersen. Oma esimese teose talupoja elust avaldas ta 19 aastaselt. Hiljem sai ta Norra ajalehe korrespondendiks. Hamsun põlgas moodsat tsivilisatsiooni ning linnaelu. 1890 ,,Nälg"- süveneb üksildase puudust kannatava inimese tundmustesse ja tajudesse. 1892 ,,Müsteerium", 1894 ,,Paan", 1898 ,,Victoria" need on lüürilis-romantilised romaanid. 1920 ,,Kuningriigi väravail", ,,Elumäng", ,,Õhtupuna" need on näidenditriloogiad. 1917 ,,Maa õnnistus", sellega pälvis Nobeli kirjandus preemia. 1949 ,,Rohtunud radadel" tema autobiograafia. Hendrik Ibsen (1828-1906) -19.saj keskpaiku tekkinud ja tugevnenud Norra iseseisvusliikumise mõjul valitses Ibseni esimese loomeperiood ja see oli rahvus romantistlik. ,,Catilina" 1849, ,,Jaaniöö" 1853. Terav ühiskonna ja individualismi kriitika 1865 ,,Brand", see toob tunnustuse ja teeb ta kuulsaks kui näitekirjaniku. Tema tipp teos on ,,Peer Gynt"1867. Hiljem ilm...
modernismiks. Naturalism jm Zola. Põhjamaade kirjandus umbes sel ajal sai maailmas kuulsaks. Selles oli suur osa Henrich Ibsenil (norra). Tema järel sai norra kirjanduse lipulaevaks Knut Hamsun psühholoogiline realism. Ta oli mõjutatud Dostojevskist. Romantiline kangelane kes tegutseb tavalises ühiskonnas. Mitte nii, et autor kirjeldab, või see tuleb välja dialoogist vaid seda siis sisemisest vaatest. See kõik jõudis James Joyce´ini. Ta oli Ibsenist nii vaimustatud, et õppis norra keele ära ja kirjutas talle. Ta lõi esmalt läbi novellikirjanikuna. Tema teos 1914 ,,Dublinlased". See on sulam nendest kõigest. Ka väga huvitav on ,,Kunstniku noorpõlve portree" siin tuleb teemasse kirjaniku teadmiste portree. Iga peatükk on kirjutatud erinevas stiilis. Lõpus on päeviku katked jne. 100 a tagasi oli see ebatavaline, see et kirjanik kirjutas erinevas stiilis. 1922 ,,Ulysses" seda eesti keeles ei ole
mängitakse nii kaua, kuni jätkub publikult. Ärile orienteeritus ei lasknud esile tõusta nõudlikumal repertuaaril. Oluline on ka kino mõju, kino hakkas massiliselt mõjuma. Teater muutus kino tõttu kitsama publiku kalliks lõbuks. Lavastamiskulud järjest tõusid. Püüdeid on kunstiväärtuslikuma teatri suunas taheti saada lahti Brodway ärisuunast, see püüe tähendas teatrielu ääremaal virelemist. Ameerika elas ikka veel sotsiaalrealismis ja sõltus veel Ibsenist. 1912. aastal sai presidendiks Woodrow Wilson, rajati väiketeatreid ja hakkas ilmuma kirjandusajakirju. I MS paiku tunnetati Ameerika kasvavat jõudu. Noored dramaturgid pöördusid amatööride poole. Väiketeatrite (little theatres) liikumine. Samal ajal tekkisid massiliselt ,,väikesed ajakirjad". Väiketeatrid olid väikesed koosseisult ja ruumidelt ja rahalistelt võimalustelt. Nad olid sõltumatud. Neid tekkis kiirelt ja palju. Suurem osa olid väikekodandlikud
annaabi.ee 
