okt) ja Leedu (10.okt). Soomes aga põrkusid Moskva nõudmised parlamendi vastuseisule. Seepeale alustas Venemaa 30.nov 1939 sissetungi Soome, vallandades Talvesõja. Soome suutis Venemaale tekitada suuri kaotusi ja sundis Kremlit tagasi tõmbuma. 13.märtsil 1940 sõlmitud rahuga, suutis Soome oma iseseisvuse säilitada. 18.oktoobril 1939 algas maavägede sissemarss Eestisse. Narva lähistel riigipiiri ületanud punaväed liikusid Paldiskisse ja Haapsallu; Ibroska juures üle piiri tulnud üksused suundusid Võru, Pärnu ja Virtsu kaudu Saare-ja Hiiumaale. Eesti siseelus kujunes baaside aja olulisimaks südmuseks baltisakslaste lahkumine. Eestist lahkus 12 660 baltisakslast, mistõtti lakkas baltisaksa rahvusgrupp olemast. Demokraatia juurde tagasipöördumist ei olnud mõtet lähiajal oodata. Kehtima jäid kaitseseisukord, pol tegevuse keeld, kirjasõna tsensuur jt piirangud. AASTA 1944 1944
·Gigantomaania ja hoolimatu raiskamine, kvaliteedile ei pööratud tähelepanu ·Baltimaad olid küll tootlikkuselt üle NSV Liidu keskmise, kuid jäid lääneriikidest aina rohkem maha ·Esmatarbekaupade puudus ·Vahe Baltimaade ja arenenud maailma elatustaseme vahel süvenes ·Tugevnes tsensuur 20. Kuidas muutusid nõukogude võimu taaskehtestamisega Eesti piirid ja halduskorraldus? 20. Maakondade asemel moodust. maarajoonid. Eesti NSV koosseisust eraldati Petseri ja Ibroska, Leningradi Oblastiga liideti Narva jõe tagused alad 21. Mis olid 1940. aastate sotsialistliku maareformi eesmärgid ning tagajärjed Eesti NSV-s? 21. Sundvõõrandati 927000 ha maad; rajati sovhoose või jäeti reservi; riigistati Saksa kolonistide, Eestist põgenenute ja peremeheta jäänud maaldused ja maad; riigistatud maid hakati tagasi andma taluteenijatele, väikemaapidajatele ja maatameestele; ettevalmistati kolhooside rajamist. Kokkuvõttes kogu asi ei õnnestunud. 22
läbi Ordu valduste, jõudes Läänemaale ja põletas maha Vana-Pärnu. Pärast Mindaugase hukkumist ja Nevski surma 1263 said sakslased mõneks ajaks hinge tõmmata > püüti kindlustada võimu pärismaalaste üle > Stensby lpngu vastaselt ehitati 1265 Paide linnus. 1268 tungib suur vene sõjavägi Põ-Eestisse, kus Koila jõe juures Virumaal saavad venelased lüüa. 1268 juunis tungib om Liivim ühendatud sõjajõududega Vene alale, kus põletatakse Ibroska, Pihkvat ei suudeta vallutada. Koloniaalvõimude hulgas pol eriteguriks ka linnad, eeskätt suuremad, eriti Riia-kartus oma pol autonoomia pärast ja teravnev kaub võistlus viisid ta Orduga peagi vastuollu. Riia 1.pp Albert Suerbeeri (1253-1273) ajal hakkasid vastuolud teravalt avalduma Ordu ja piiskopliku võimu vahel, ta püüdis algul Riiat kasut liitlasena, mis ei õnnestunud küll. 1296 puhkeski terav tüli linnakodanike ja orduvendde vahel, mille linna naasnud pp 20.aug
annaabi.ee 
