Hääldusalus, veaohtlikud hääikuühendid, võõrsõnade ja nimede hääldamine. Hääldusalus on iga keele eriomane viis häälikuid hääldada. Hääldusalust iseloomustatakse tavaliselt nelja tunnuse abil: keele asend, häälduskoht, hääldusintensiivsus ja huulte asend. Eesti keeles on keele asend hääldamisel suhteliselt madal, häälduskoha poolest on eesti keel suhteliselt eespoolne, hääldusintensiivsuse poolest keskmine. Aktsent võõrkeele kõnelemisel avalduv emakeele hääldusaluse mõju. g,b,d,s häälduvad eesti keeles helitult. Vaid heliliste häälikute vahel on nad poolhelilised. Häälikut f tuleb hääldada vaid sõnades, mille kirjapildis ta esineb. Sõnades süüa, lüüa, müüa, tuleb häälikujärjendit üü hääldada üi. Sõnaalguline jä-on sõnades jätkama, jätkuma, jänn JA jändama. Rõhk, välde, palatalisatsioon. Rõhk on suurenenud hääldusintensiivsus, mis avaldub sõna teatud silpide hääldamisel. Rõhu põhiülessanne on muuta kõne rütmiliseks. Eesti keeles ...
peab kõneleja hääldusharjumustes olema kinnistunud rida tüüpilisi lihastöövõtteid n-ö invariantseid liigutusi, mis ühtviisi sobivad kõigi sama kategooria häälikute puhul (skeemi vertikaaljooni pidi). Üksteist toetavana need liigutused loovad omamoodi dominantse, n-ö üldhäälestava tausta või "ruumi" kõnealuses keeles toimuvale hääldustegevusele (kokkuleppeline, seni mitmeti lahtiseks jääv nimetus sellise ühisruumi märkimiseks on hääldusalus ehk artikulatsioonibaas). (Märkus: sulgudes olevad häälikud ei esine foneemidena, kuid süsteemis leiduv "pesa" lubab neid hõlpsasti kasutada positsioonilistel asjaoludel, nt helilises naabruses, samuti laensõnades ja nimedes.) Näide sibilantide ja afrikaatide süsteemist poola keeles: d dz d cz c z
Sõnad, millest üks nimi tuleneb, selle tõlkides saab tõlkenime. Uus-Meremaa New Zealand, tulnud saksa keele kaudu), mugandnimed (eripära selles, et võõrkeelsed nimed, mis on kirjapildilt eesti keele mugandatud. Doonau sks Donau), kaudkeele nimed (nimed üle kohalikust keelest. Belgrad Beograd). Tähemärgid. Nimed, mida võetakse üle ladina tähestikuga keeltest. Tähed tulevad üle kujul nagu nad keeles tavaliselt on. Ladina tähestikul ühtne hääldusalus puudub. Ladina tähestikuga keeled võtavad üksteiselt üle sõnu, ilma, et nad kirjapilti muudaksid. Tänapäeval kaks keelt, kus seda reeglit ei järgita: läti ja leedu keel. Läti keeles tavaks ka ladinatähelised nimed ümber kirjutada oma reeglite järgi. Läti keel on selle reegli võtnud seetõttu, et nimetavas käändes peab nimele lisama juba lõpu, et saaks käänata. Meessooast sõnade lõppu S, naissoost sõnade lõppu A. Leedu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
