taheti näha juba maises elus. Thomas More (1478-1535) inglise renessansi alguse tähtsaim tegelane. Õppis kirjandust, filosoofiat, kreeka ja lad keelt ning antiikkultuuri. Oli seotud Oxfordi humanistide ringiga. 1935.a kuulutas roomakatoliku kirik More'i pühakuks. More sai tuntuks 1516.a ilmunud lad k teosega ,, Utoopia". Teose kavandas ja osaliselt ka kirjutas ta oma Flandria reisil. Raamat kujutab endast seikluslikku reisiromaani, see koosn meresõitja Hythlodayga peetavatest vestlustest, kuhu on põimitud maist paradiisi kirjeldavad legendid. Teose tegelik allikas oli tolleaegne reaalsus, millele More'i loodud õiglane kodanikühiskond pakkus nii kontrasti kui ka alternatiivi. More püüdis oma teosega ellu kutsuda Platoni ideaalriiki. Sõnad ,,utoopia" ning ,,utoopiline" ongi hakanud kajastama ebareaalseid teostamatuid unistusi ja soove. Utopistlik romaan on olnud populaarne zanr More'i ajast meie päevini. Tänapäeva tulevikuromaanide puhul
lordkantsleriks sai lausa. Seotus poliitikaga sai talle aga saatuslikuks (ei kiitnud kuninga ideed Rooma paavstile mitte alluda heaks). More jäi niisiis oma peast ilma peale teda sama saatus veel kahele kuninga naisele kuuest. · ,,Utoopia" ladinakeelne, 1516. aastal ilmunud; Tema võttis selle mõiste ,,utoopia" kasutusele. Kujutas endast ideaalse maailma kirjeldust. Autor kohtub Antverpenis Amerigo Vespicciga kaasas käinud maailmaränduri Raphael Hythlodayga ja siis viimane räägibki reisielamustest Utoopia saarel. 13 Maailmakirjandus II Keskajast klassitsismini · Utoopia saare põhiväärtused: 1. kõik on organiseeritud äärmiselt ratsionaalselt 2. riigis on 54 õitsvat linna, asuvad täpselt võrdsel kaugusel teineteisest ja on sama jõukad, sama suured
Parlamendiliige, jurist, Henry VIII ajal lausa lordkantsler. Seotus poliitikaga sai talle saatuslikuks: ei kiitnud heaks kuninga ideed Rooma paavstile mitte alluda. More jäi seega oma peast ilma peale teda langes osaks sama saatus veel 2-le kuninga naisele 6-st. ,,Utoopia" ladinakeelne, 1516 ilmunud. Tema võttis mõiste ,,utoopia" kasutusele. Kujutas endast ideaalse maailma kirjeldust. Autor kohtub Antverpenis Amerigo Vespucciga kaasas käinud maailmaränduri Raphael Hythlodayga ja siis viimane räägibki reisielamustest Utoopia saarel. Utoopia (More) Raphael räägib More'ile utooplastest ja kuidas neist tuleks eeskuju võtta. Utoopias käitutakse varastega nii: vargad viivad varastatud eseme tagasi inimesele endale, mitte kuningale. Vargus pole karistus, milletõttu peaks surema. Karistust peetakse õiglusevastaseks. Kui vargale ja mõrvarile määrata ühtviisi
annaabi.ee 
