Hiljem on ilusti näha seda, et see on seotud Universumi paisumisega. Antud juhul on K siis see Universumi 3-mõõt- meline ruum ja K´ on siis ruumi neljas mõõde, mis on seotud ajaga. Antud joonisel on K´ esitatud 3-mõõtmelisena ikka selleks, et oleks lihtsam arusaada. K siis liigub K´ suhtes. K ja K´ ei ole taustsüsteemid. Taustsüsteemidega ei ole siin midagi pistmist. K-d võib nimetada ka lihtsalt tava- ruumiks ja K` aga hyperruumiks. Ja lõpuks jõuamegi kõige olulisema järelduseni. Nimelt kui me siis liigume selles K` mõõtmes ( mitte K mõõtmetes ), siis rändame ajas. Me peame liikuma hyperruumis, et rännata ajas. Kui me soovime liikuda ajas, siis seda on võimalik ainult ,,väljaspool" meie tavalist tajutavat 4-mõõtmelist aegruumi ( siin on mõeldud väljaspool 3-mõõtmelist ruumi ). Just ruumi ,,lisamõõtmed" võimaldavad seda ehk liikuda ajas. Ruumil on üks mõõde veel
Hiljem on ilusti näha seda, et see on seotud Universumi paisumisega. Antud juhul on K siis see Universumi 3-mõõt- meline ruum ja K´ on siis ruumi neljas mõõde, mis on seotud ajaga. Antud joonisel on K´ esitatud 3-mõõtmelisena ikka selleks, et oleks lihtsam arusaada. K siis liigub K´ suhtes. K ja K´ ei ole taustsüsteemid. Taustsüsteemidega ei ole siin midagi pistmist. K-d võib nimetada ka lihtsalt tava- ruumiks ja K` aga hyperruumiks. Ja lõpuks jõuamegi kõige olulisema järelduseni. Nimelt kui me siis liigume selles K` mõõtmes ( mitte K mõõtmetes ), siis rändame ajas. Me peame liikuma hyperruumis, et rännata ajas. Kui me soovime liikuda ajas, siis seda on võimalik ainult ,,väljaspool" meie tavalist tajutavat 4-mõõtmelist aegruumi ( siin on mõeldud väljaspool 3-mõõtmelist ruumi ). Just ruumi ,,lisamõõtmed" võimaldavad seda ehk liikuda ajas. Ruumil on üks mõõde veel
matemaatik Menyhért Palagyi ( 1859-1924 ) arendas aja ja ruumi ühtsuse ideed ja käsitles aega neliruumi ( „jooksva ruumi“ ) imaginaarse koordinaadina, mis väga sarnaneb antud juhul K ja K´-i füüsikalise süsteemiga. Antud joonisel on K´ esitatud 3-mõõtmelisena – ikka selleks, et oleks lihtsam arusaada. K siis liigub K´ suhtes. K ja K´ ei ole taustsüsteemid. Taustsüsteemidega ei ole siin midagi pistmist. K-d võib nimetada ka lihtsalt tavaruumiks ja K` aga hyperruumiks. Ja lõpuks jõuamegi kõige olulisema järelduseni. Nimelt kui me siis liigume selles K` mõõtmes ( mitte K mõõtmetes ), siis rändame ajas. Me peame liikuma hyperruumis, et rännata ajas. Kui me soovime liikuda ajas, siis seda on võimalik ainult „väljaspool“ meie tavalist tajutavat 4-mõõtmelist aegruumi ( siin on mõeldud väljaspool 3-mõõtmelist ruumi ). Just ruumi „lisamõõtmed“ võimaldavad seda ehk liikuda ajas. Ruumil on üks mõõde veel
annaabi.ee 
