Ostropomycetidae alamhõimkond Pezizomycotina liudsamblikulaadsed Lacanoromycetes kottseened (Lacanoralles) alamklass (Ascomycota), Lacanoromycetidae alamhõimkond Pezizomycotina pisarseenelaadsed eoslavaseened kandseened (Dacrymycetales) (Hymenomycetes) või (Basidiomycota) , pisarseened alamhõimkond (Dacrymycetes) Agaricomycotina kukeseenelaadsed eoslavaseened kandseened (Cantharellales) (Hymenomycetes)või (Basidiomycota) Agaricomycetes kukeseenelaadsed eoslavaseened kandseened (Cantharellales) (Hymenomycetes)või (Basidiomycota) Agaricomycetes
(Ascomycota), kus toimub *karüogaamia ja millest areneb *eoskott. Eoskott e. askus, ascus - kottseentel (Ascomycota) *sugulise paljunemise lõppstaadiumis tekkiv kotjas struktuur, milles tekivad endogeenselt *haploidsed *kotteosed (tavaliselt 8). Eoslava e. hümeenium, hymenium - *kand- või *kotteoseid produtseeriv, vastavalt eoskandadest või eoskottidest ja nende vahel paiknevatest steriilsetest elementidest koosnev kiht *viljakehal; tüüpiline näit. eoslavaseente (Hymenomycetes) *eoslavakandjal. Eoslavakandja e. hümenofoor, hymenophore - *eoslava kandev *seenekoest pind eoslavaseente (Hymenomycetes) *viljakehadel, võib esineda *eoslehekestena, *torukestena, *narmastena, *voltidena või olla täiesti sile Eoslehekesed, lamellae - paljude lehikseente ja väheste mittelehikseente *viljakehadel*eoslavakandjat moodustavad plaatjad liistakud, mis tavaliselt paiknevad radiaalselt *kübara alaküljel ja mille välispinnal tekib *eoslava . Eostugi e
Riisikad Tartu 2014 1 Taksonoomia Hõimkond: Kandseened Basidiomycota Klass:Eoslavaseened Hymenomycetes Selts: Pilvikulaadsed Russulales Sugukond: Pilvikulised Russulaceae Perekond: Riisikas, Lactarius Pers. (Kalamees, K. 2000. Eesti seenestik) 2 Perekond Riisikas, Lactarius Pers. Umbes 400 liiki, Eestis 57 Tuupilised sugisesed metsaseened Tuntud soogiseened Maitse valdavalt kibe Tihti sümbioosis puudega, moodustades mükoriisa 3 Kirjeldus
Lapsena ei suutnud ma mõista, kuidas saavad seened kasvada kännu või puu peal. Ka ei teadnud ma, et mõned neist on ka söögiks kõlbulikud. Kännumampel erineb teistest seentest, mis on kõigile nii tuntud ning igapäevaseks saanud. Loodan uurimise käigus teada saada midagi uut ning ehk ka kasulikku. 3 3 Kännumampel (ladina k Kuehneromyces mutabilis) 3.1 Taksonoomia Riik: Fungi, Seened Hõimkond: Basidiomycota, Kandseened Klass: Hymenomycetes, Eoslavaseened Selts: Cortinariales, Vöödikulaadsed Sugukond: Strophariaceae, Värvikulised Perekond: Kuehneromyces Liik: Kuehneromyces mutabilis 3.2 Üldine iseloomustus Kännumampel on levinud põhjapoolkera parasvöötmes. Leida võib teda mai keskpaigast kuni oktoobrini, kuid massiliselt viljub septembris. Kännumampel kasvab okas-, leht-, ja segametsades, enamasti lehtpuupuidul. Kasvavad tiheda kogumikuna kännul või lamaval tüvel.
annaabi.ee 
