(kuus), seitse (seitse), katessa (kaheksa), ütessa (üheksa), kümme (kümme), üitstõist (üksteist), kaitsteist (kaksteist), miljun (miljon). (Ilves, 2010) Hääldus: alates kolmandast silbist a ja ä > e, vokaalide kadu rõhututes silpides, pronoomenites esilbi järel n-i kadu, klusiilide geminatsioon nasaalide ja liikvidate järel. Morfoloogia: imperatiiv keeldkõnes –da infinitiivi kujuline, sünteetilised vormid minevikulise tingiva kõneviisi puhul, hVn-lõpulised seesütleva käände vormid mõnedes adverbistunud vormides, e-tunnuselised mitmuse vormid. (Pajusalu, Hennoste, Niit jt 2009) Kasutatud allikad: Halliste valla koduleht http://www.halliste.ee/?id=1162 külastatud 12.05.2014 Ilves, Kristi 2012. Mulgi keele ja kultuuri õpe üldhariduskoolides. Magistritöö. Ilves, Kristi. Mulgikeele tüüvihk. 2010. Tallinn: Aktaprint. Kangur, V. Halliste valla elu ja lugu. Üitsainus Halliste. 2002. Viljandi: Print Best. Pajusalu, K
'pane', mee 'mine' · Klusiilide geminatsioon nasaalide ja liikvidate järel, nt parantte 'parandada', kõneltte 'rääkida' · Epenteetiline palatalisatsioon, nt üits 'üks', näin 'ema', äit 'isa' · Palatalisatsiooni puudumine , nt nänni 'ema', lehtel 'lehtedel' Morfoloogilised erijooned · Käskiva kv keeldkõnes da-inf, ärä kõnelte 'ära räägi' · Tingiva kv minevikus lihtvormid, tullus 'oleks tulnud' · hVn lõpuline seesütlev, kähen 'käes', sehen-sihen 'sees', mahan 'maas', suhun 'suus', ehen-ihen 'ees' · e-tunnuseline tugevaastmeline mitmus, nt haudest 'haudadest', jalgeg 'jalgadega', lehtel 'lehtedel' Tartu murre Puhja, Rannu, Rõngu, Sangaste, Nõo, Otepää, Tartu-Maarja, Kambja, Võnnu. Lõunaeesti keeleala keskne murre. Siirdeala põhja- ja lõunaeesti keele vahel. Häälduslikud erijooned · Q3, tulli 'tuli'
konsonantide epenteetiline palatalisatsioon: selge i hääldub tüvekonsonantide ette i- ja mõnedes e-tüveliste sõnade lõpukaolistes vormides, nt laits ‘laps’; palatalisatsiooni puudumine, nt nänni ‘ema’, äti ‘isa’; Tarvastu, Paistu järgsilpides e – a, nt obeza ‘hobused’; Morfoloogia imperatiivi keeldkõnes da-infinitiiv, nt ärä minna ‘ära mine’; tingiva kõneviisi minevikus liitvormid, nt ollus ‘olnuks’, ei tullus ‘ei tulnuks’; hVn-lõpulised seesütleva vormid sagedastes adverbistunud vomides, nt kähen ‘käes’; e-tunnuselised TA mitmuse vomid, nt jalGel ‘jalgadel’; Sõnamoodustus a-, ä-tüvelistest 2-silbilistst verbidest tuletatud k-liitelised deverbaalid, nt annak ‘väike and’; ve-sufiksilised omadussõnad mõnede eta-adj (vale) vastetena, nt liBeve ‘libe’; Mulgi murdeala sisemine liigendus Sisemiste erijoonte alusel Läänerühm Halliste, Karksi, Paistu murrak.
##ZwC
GEh,. }K`VBHa_:U9SN7(;
fn/F0#B#r.5em#oKa#"[ ##|
yc|#e}
OQK#Ens!©Idx ^a#I1xD#e# |s
w}#~##} ?K#Ej#M#]k#
W#e}c#W?#|MqqxgRfnx^!qjR#'J#hn%jm9?
#(m53O,t[]'TKXdpM$)_#UNV
W? aQZ#p!eM&ogm>d>(_YArG? MB;#o#
[A##_#qf?rh## x"?
#W$##XZAotzj_K#P%},>'#
n~%J#xD~##K{e##,#L|-## #S#y#S|##
.i{
|I[Z|7H55]-m$|7@l =O
O# JIk_%}y]q5g#}bt";rx w #?g?
c ? z#<;
)V=V=$wV#iKs<`_ #####
##:uZ lVv###x#@UleT##?M"_c=#qH
#.#Dz'^leo##f6Q#j#z#_+iGxG
##i#hVN Kc#
h>#Y-59"JT#v2+Y/:#Tb#X2Ty K
%xXT
r6Q)=w)+m#g?W|B>#x
annaabi.ee 
