Sel ajal tegi ta ka esimesi katsetusi suuremõõtmeliste teostega. Samas müüs ta suurtes tiraazides graafikat, millega püüdis tagada tuntust. Tema esimene suur grupiportree "Doktor Tulpi anatoomialoeng" (1632) leidis suurt tunnustust. Järgmised tööd tegid ta veel tuntumaks ning ja tellijate ring kasvas kiiresti. Tolleaegse tähtsa kunstiasjatundja Constantijn Huyghensi kaudu sai Rembrandt tellimusi Hollandi valitsejalt Stadtholderilt viie suure Kristuse kannatuslugu kujutava maali valmistamiseks. Aastal 1642 lõpetas Rembrandt oma suurima (3,6×4,4 m) ja kuulsaima teose "Öine vahtkond". See märkis tema loomingus ühtlasi pöördepunkti, mille tõid kaasa armastatud naise surm, populaarsuse langus ja majandusliku olukorra halvenemine.
osas. Sellel ajal tegi ta ka oma esimesi katsetusi suuremõõtmeliste teostega. Samas pühendus ta eriti graafikale, mida müüs suurtes tiraazides ja millega püüdis kindlustada oma nime laia levikut. Tema esimene suurtest grupiportreedest, "Doktor Tulpi anatoomialoeng" (1632) tõi talle ulatuslikku kuulsust, mis tema järgiste töödega veelgi laienes ning kasvatas kiiresti tellijate ringi. Tolleaegse tähtsa kunstasjatundja Constantijn Huyghensi kaudu sai Rembrandt tellimusi Hollandi valitsejalt Stadtholderilt viie suure Kristuse kannatusi kujutava maali valmistamiseks. 1642 lõpetas Rembrandt oma suurima (3,6 × 4,4 m) ja kuulsaima teose "Öine vahtkond", mis märkis ühtlasi pöördepunkti tema loomingus, mille tõid kaasa armastatud naise surm, populaarsuse langus ja majandusliku olukorra halvenemine. 1640ndail ja 1650ndail tegeles Rembrandt peamiselt ofortide valmistamisega. Ta kujutas oma teostel sagedamini maastikke
Sellel ajal tegi ta ka oma esimesi katsetusi suuremõõtmeliste teostega. Samas pühendus ta eriti graafikale, mida müüs suurtes tiraazides ja millega püüdis kindlustada oma nime laia levikut. Tema esimene suurtest grupiportreedest, "Doktor Tulpi anatoomialoeng" (1632) tõi talle ulatuslikku kuulsust, mis tema järgiste töödega veelgi laienes ning kasvatas kiiresti tellijate ringi. Tolleaegse tähtsa kunstasjatundja Constantijn Huyghensi kaudu sai Rembrandt tellimusi Hollandi valitsejalt Stadtholderilt viie suure Kristuse kannatusi kujutava maali valmistamiseks. 1642 lõpetas Rembrandt oma suurima (3,6 × 4,4 m) ja kuulsaima teose "Öine vahtkond", mis märkis ühtlasi pöördepunkti tema loomingus, mille tõid kaasa armastatud naise surm, populaarsuse langus ja majandusliku olukorra halvenemine. "Öine vahtkond", 1642 (Frans Banning Cocqi ja Willem van Ruytenburchi kompanii) Õli lõuendil 359 × 438 cm
Sellel ajal tegi ta ka oma esimesi katsetusi suuremõõtmeliste teostega. Samas pühendus ta eriti graafikale, mida müüs suurtes tiraazides ja millega püüdis kindlustada oma nime laia levikut. Tema esimene suurtest grupiportreedest, "Doktor Tulpi anatoomialoeng" (1632) tõi talle ulatuslikku kuulsust, mis tema järgiste töödega veelgi laienes ning kasvatas kiiresti tellijate ringi. Tolleaegse tähtsa kunstasjatundja Constantijn Huyghensi kaudu sai Rembrandt tellimusi Hollandi valitsejalt Stadtholderilt viie suure Kristuse kannatusi kujutava maali valmistamiseks. 1642 lõpetas Rembrandt oma suurima (3,6 × 4,4 m) ja kuulsaima teose "Öine vahtkond", mis märkis ühtlasi pöördepunkti tema loomingus, mille tõid kaasa armastatud naise surm, populaarsuse langus ja majandusliku olukorra halvenemine. Looming
ulatuslikku kuulsust, mis tema järgiste töödega veelgi laienes ning kasvatas kiiresti tellijate ringi. Järgnevad kümme aastat maalis ta enamasti ainult portreid (eriti oma naisest Saskiast) ja mütoloogilisi või piibliainellisi kompositsioone. Neid teoseid iseloomustab bravuume elurõõm, toredusküllus, soojad kuldsed toonid (,,Danae", ,,Autoportree Saskiaga"). Mitmetestöödes n tunda itaalia baroki mõjusid. Tolleaegse tähtsa kunstasjatundja Constantijn Huyghensi kaudu sai Rembrandt tellimusi Hollandi valitsejalt Stadtholderilt viie suure Kristuse kannatusi kujutava maali. valmistamiseks.1642 lõpetas Rembrandt oma suurima (3,6 × 4,4 m) ja kuulsaima teose "Öine vahtkond", mis märkis ühtlasi pöördepunkti tema loomingus, mille tõid kaasa armastatud naise surm, populaarsuse langus ja majandusliku olukorra halvenemine. ,,Õine vahtkond" on dünaamiline ja ebatavaline. Seal anti kõiki tegelasi edasi võimalikult esinduslikult ja täpselt.
Sellel ajal tegi ta ka oma esimesi katsetusi suuremõõtmeliste teostega. Samas pühendus ta eriti graafikale, mida müüs suurtes tiraazides ja millega püüdis kindlustada oma nime laia levikut. Tema esimene suurtest grupiportreedest, "Doktor Tulpi anatoomialoeng" (1632) tõi talle ulatuslikku kuulsust, mis tema järgiste töödega veelgi laienes ning kasvatas kiiresti tellijate ringi. Tolleaegse tähtsa kunstasjatundja Constantijn Huyghensi kaudu sai Rembrandt tellimusi Hollandi valitsejalt Stadtholderilt viie suure Kristuse kannatusi kujutava maali valmistamiseks. Keskmine periood Paljudes Rembrandt´i 1640-ndate aastate maalides on näha klassitsismi mõjusid. Ühes tema 1640. aasta autoportrees on selgelt näha Rafaeli ja Tiziani mõjutusi, see maal peegeldab tema sulandumist klassitsismi nii vormilise kujunduse kui ka sisemise rahu kujutamise poolest. Maalist " Mennonite pastor koos naisega"
Kuid juba siin mängib oluliselt kaasa heleda ja tumeda omapärane ja romantismihõnguline kasutamine. Seda perioodi illustreerib ilmekalt maal ,,Simeon templis"(1631) (Raud 2005: 70). Esimene tema suurtest grupiportreedest ,,Dr. Tulpi anatoomialoeng" (1632) (vt. LISAD), kus ametlikku grupipilti täiendas dramaatiline moment, tõi talle Amsterdamis kahtlemata kuulsust. ,,Simpsoni pimedakstorkamine" on veel dramaatilisem. Tema tellijate ring laienes ja ühe tähtsama kunstitundja Constantijn Huyghensi kaudu sai Rembrandt tellimuse Hollandi liitriigi valitsejalt Stadtholderilt viie suure Kristuse kannatusi kujutava maali valmistamiseks (Piper 2006: 217). 1634. aastal abiellus kunstnik oma patrooni sugulase Saskia van Uylenburghiga. Ta oli Amsterdami otsituim meister ning abielu rikka pruudiga andis talle kadestamisväärse majandusliku positsiooni, mis omakorda kindlustas ta Hollandi kõige rikkamate klientidega (Raud 2005:71).
Aastal 1626 valmis Rembrandti esimene ofort. 1630. aastate alguses täiustas Rembrandt oma pooltoonide kasutamise oskusi. Sel ajal tegi ta ka esimesi katsetusi suuremõõtmeliste teostega. Samas müüs ta suurtes tiraažides graafikat, millega püüdis tagada tuntust. Tema esimene suur grupiportree "Doktor Tulpi anatoomialoeng" (1632) leidis suurt tunnustust. Järgmised tööd tegid ta veel tuntumaks ning ja tellijate ring kasvas kiiresti. Tolleaegse tähtsa kunstiasjatundja Constantijn Huyghensi kaudu sai Rembrandt tellimusi Hollandi valitsejalt Stadtholderilt viie suure Kristuse kannatuslugu kujutava maali valmistamiseks. Aastal 1642 lõpetas Rembrandt oma suurima (3,6×4,4 m) ja kuulsaima teose "Öine vahtkond". See märkis tema loomingus ühtlasi pöördepunkti, mille tõid kaasa armastatud naise surm, populaarsuse langus ja majandusliku olukorra halvenemine. 1640.–1650. aastatel tegeles Rembrandt peamiselt ofortide valmistamisega ja kujutas oma teostel sageli maastikke
annaabi.ee 
