Raha ei mänginud tema elus olulist rolli, ta käitus sellega pillavalt. LK152 Ta ostis endale kokku väga palju kleite. Tema mõte oli et kui temaga midagi juhtub nt nagu Veneetsias, siis see vähendab tema elada jäänud päevi, raha jääb elamata päevade arvelt üle ning ta võib selle eeest endale rohkemat lubada. Aga samas ta ei soovinud laostuda, sest et ta poleks kujutanud elu ette onu juures elades, kellega ei olnud tal eriti head suhted. Rahast ja varandusest mitte huvitumist tuli välja ka siis kui Clerfayti õde peale venna surma tuli tema varandust endale saama, siis Lillian suhtus sellesse väga külmalt, et võtku kui tahab. Ta ei saanud võidusõitjatest aru, tema jaoks oli vastuvõetamatu, et inimesed riskivad vabatahtlikult oma eluga. LK 130, 134 Samuti häiris teda see et inimesed tahavad teisiti elama hakata lk 158 Teose lõpus pöördus Lillian sanatooriumisse tagasi ning seal ta kahe nädala pärast surigi.
luuletaja Christian Jacob (1801), Johann George (1803), kaksikud tütred Friederika ja Anna Juliana (1805) ning poeg Daniel (1807), kelle sünnitamisel K. J. Petersoni ema suri. Isa teisest abielust Anna Eberbergiga sündis tütar Gertrude Friederika. Kristjan Jaak Petersoni elutee ja elutöö uurijad - Villem Reiman, Gustav Suits, Mart Lepik, Mart Mäger - on püüdnud selgitada Lätis sündinud, kasvanud ja valdavalt elanud noormehe huvitumist eesti kultuurist. Peamiste mõjuteguritena nimetatakse kodu, kooli ja filosoofiat. Varakult emata jäänud Kristjan Jaak Peterson ema keelest vaimustuda ei osanud. Isa jutud Kikka talust ja Eesti looduse ilust äratasid hoopis huvi isa maa vastu. Kristjan Jaak Peterson omandas tolleaegsele eestlasele tavatult hea hariduse. Seda võimaldas lisaks erakodsetele vaimuannetele mitmete baltisakslaste toetus, kellest nimekam oli kindralsuperintendent Karl Gottlieb Sonntag
Arvatakse ka, et ta on hariduse saanud selle riigi haridussüsteemis ning, et seal õpitu aitab tal riigi funktsioneerimist paremini mõista. Mitte kodanikku peetakse riigi suhtes ükskõiksemaks, eeldatakse, et kui inimene pole kodanik ei huvitu ta ka piisavalt riigist, kus elab ning pole adekvaatne tegema otsuseid. Kui aga vaadata kodanikuks saamise tingimusi, kas siis neutralistasiooni teel või sünnijärgselt siis arvan et pole võimalik määrata riigist huvitumist pelgalt kodaniku staatuse omistamisega. Sündinud Eesti Vabariigi kodanikuna ei tähenda see, et oled eestimeelne ning valmis vastutama riigi käekäigu eest. Meie seas leidub palju kodanikke, kes on kasvatatud mõne muu kultuuri või riigi vaimsuses. Samuti on paljud mitte kodanikud äärmiselt huvitatud riigi toimiisest. Kuna neutraliteedi teel kodakondsuse saamine on keeruline, siis sisserännanud inimene võib enne selle saamist juba olla pädev riigi eest vastutama. Siiski on politiilse
SOTSIAALSUS JA SOTSIAALSED OSKUSED- NENDE ERINEVUS Sotsiaalsusel on inimeste jaoks erinev tähendus. Enamasti mõeldakse selle all sotsiaalseid oskusi ehk ladusat suhtlemisoskust kollektiivis ning võimet lahendada probleeme kõiki osapooli rahuldaval moel. Ometi on sotsiaalsus ja sotsiaalsed oskused erinevad nähtused: sotsiaalsus on kaasasündinud temperamendijoon; sotsiaalseid oskusi seevastu õpitakse ning need ei ole sünnipärased. Sotsiaalsuse all mõeldakse huvitumist seltskonnast- näiteks kui inimeste seas viibimist eelistatakse üksindusele. Tegelikult oleks ,,seltskondlikkus" mainitud temperamendijoonele sobivam sõna kui ,,sotsiaalsus". Sotsiaalsed võimed tähendavad oskust tulla erinevates olukordades toime. Sotsiaalsus on soov olla koos inimestega, aga sotsiaalsed oskused tähendavad suutlikkust olla teistega koos. Need kaks asja võivad esineda sõltumatult: keegi võib näiteks armastada suurt seltskonda, aga see
annaabi.ee 
