punktidele ja üldistele vaadetele, mis muudaks valimiseelsed debatid tunduvalt sisukamaks. Samuti oleks positiivne muutus see, et paljud inimesed, kes ennast siiani poliitikast distantseerinud on, peaksid end mingilgi määral aktuaalsete arengutega kurssi viima ning see viiks üldise teadlikkuse kasvuni ühiskonnas. Kuid samas on siinkohal ohuks see, et osad inimesed hakkavad hääletama puhtast hirmust karistuse ees ning see avab tee demagoogilistele jõududele, sest hulk inimesi, kes siiani huvipuudusel on valimistest kõrvale jäänud, pannakse sundvaliku ette ning kõige kergem on ju süüvimata teha otsust just selle poliitilise erakonna poolt, kes kõige rohkem ilusaid asju lubab. Kui valimistel osalemine oleks kohustuslik, siis oleks valimisaktiivsus kindlasti kõrgem ning seega võimusfäärides esindatud suurema hulga inimeste arvamus, kuid ma leian, et valimistel osalemise kohustuslikuks muutmine ei ole õige tee selle saavutamiseks, sest see tooks kaasa
aastal Kuramaa, Leedu, Ida-Preisimaa ja suure osa Poolast. Vene tsaar Aleksei Mihhailovitš hakkas sama aasta sügistalvel salaja tegema ettevalmistusi Rootsile Baltikumis ja Ingerimaal kallale tungimiseks. Venelaste suurimaks eduks sõjas jäänud Tartu vallutamine tõi kaasa ülikooli sulgemise ja osa õppejõudude ning üliõpilaste pagemise Tallinna. Seal püüti ülikooli tegevust Tallinna gümnaasiumi ruumides jätkata, ent kohalike võimude huvipuudusel see soikus. 1658 20dets -Vaherahu Vallisaarel Rahuläbirääkimised Venemaa ja Rootsi vahel algasid juba 1658. aasta kevadel, kui venelased Ingerimaad rüüstasid. Sellega lootsid nad rootslasi suuremale järeleandmisele mõjutada. Maikuus sõlmitigi poolte vahel vaherahu, kuid püsivama rahulepinguni jõudmiseks läks veel aega. Terve suve jätkusid pingelised läbirääkimised, kusjuures kumbki pool ei soovinud järgi
Lootes leida kavandatavaks sõjaks Euroopast liitlasi, suundus Peeter 1697 suure kaaskonnaga välisreisile. Pikemalt peatuti Madalmaades ja Inglismaal. Laevaehitusest vaimustatud tsaar töötas terve nädala ühes Hollandi laevaehitustöökojas puusepana, mis kohaliku linnarahvale valmistas suurt elevust. Reisi käigus värvati Vene sõjaväe ja laevastiku teenistusse kõikvõimalikke asjatundjaid laevakokast admiralini. Koalitsioon Türgi vastu jäi Euroopa riikide huvipuudusel küll sõlmimata, selle asemel pakkus aga äsja Poola kuningaks valitud Saksi kuurvürst August II Tugev Venemaale liitu Rootsi vastu. Peeter I vallutusplaanid pöördusid nüüd Läänemere suunas, vallandades 1700 koos Saksimaa ja Taaniga Põhjasõja ( Läänemeremaad). Põhjasõda (170021) algas Venemaa jaoks ebaõnnestunult, sundides Peeter I alustama riigis põhjalikke reforme. Et senine peamiselt streletsidest koosnev sõjavägi oli viletsa väljaõppega ning
annaabi.ee 
