Kui võrrelda kahte koolkonda biheivioriste ja kognitiviste, siis biheivioristid mõistavad õppimisena muutusi indiviidi käitumises ning välises tasustamises, kuid see osa õppimises, mis käivitub ja kulgeb sisemise huvi mõjul ning millega kaasneb analüütiline mõtlemine, jäi tahaplaanile ehk inimese aktiivsuse allikas asus temast väljaspool. Kognitivistid lähtuvad arusaamast, et õppimine saab alguse indiviidi sisemisest aktiivsusest, mis väljendub huvina ümbritseva maailma vastu. Teadmised on sümboolsed ning vaimsed konstruktsioonid inimese ajus ja õppimine toimub nende sümboolsete kujutiste edastamise käigus mälule, kus neid töödeldakse. Kogu aktiivsuse allikat peetakse olevat peidus inimeses endas. Siiski sarnasus kahe õppimisteooria vahel on - mõlemad vaatlevad õppimist õppuri kohanemisega keskkonnas ning teadmisi vaadeldakse õpetaja poolt antuna ja muutmatutena.
(metodoloogiline individualism; omakasupüüdlikkus; motiivide määratus ja tingimuste muutuvus; valikuvõimaluste olemasolu) olemus? Metodoloogiline individualism väidab, et ühiskonnas saavad tegutseda vaid indiviidid, mitte näiteks avaliku sektori institutsioonid üldiselt. Seega näeb see käsitlus erivate institutsioonide motiive mitte ühiste huvidena vaid indiviidide huvidena. Ühise huvina lubatakse käsitleda vaid ühiste huvidega indiviidide grupi huvisid. Omakasupüüdliku käitumise eeldus näeb ette, et indiviidid käituvad reeglina endale eeliste loomise eesmärgil ehk kõigi puhul valitseb egoism. Siiski ei välista see eeldus altruismi või lihtsalt teiste suhtes pahatahtlikku käitumist. Motiivide määratuse ja tingimuste muutuvuse eeldus tähendab, et omakasu eesmärgiga indiviid muudab väiskeskkonna tingimuste muutudes enda käitumist kuid mitte oma olemust
Emotsioonide äratundmine ja väljendamine sõltub oluliselt kaasasündinud tajumallidest. Suur osa emotsionaalsetest näoväljendustest on geneetiliselt programmeeritud ja/või on universaalsed kõigi rahvaste suhtes. Inimesetajus on oluline koht silmadel (teaduse seisukohalt on suu inforikkam). Silmad on olulisemaid suhtlemise ja hinnangu kujunemise mõjustajaid. Kaheks oluliseks muutujaks on pilgu suund ja selle muutused ning silmamusta läbimõõt. Sagenenud pilku endale tajutakse huvina enda vastu, domineerimispüüdena. Suurem silmamusta (pupilli) läbimõõt vihjab afektile, sümpaatiale, ahenenud aga vastumeelsusele, rünnakuhimule. Sotsiaalse taju erisused avalduvad ka kuulmises. Ka kuulmise abil on võimalik paljutki ära tunda ja eristada, isegi kui jätta kõrvale sõnad ja nende tähendused. ÜKSIKUTE TAJULIIKIDE ERISUSI Ajataju aluseks on tsüklilisus looduses päeva ja öö ning aastaaegade vaheldumine, rütmilisus
annaabi.ee 
