Kordamine arvestustööks 1. Mis on üldkogum? Üldkogumehk populatsioon huvialuste objektide hulk (lõpmatu). on objektide (nähtuste, isendite, protsesside) hulk, mille kohta soovitakse teha teaduslikult põhjendatud järeldusi 2. Mis on valim? Esinduslik valim. Valimmõõdetud objektide hulk (lõplik). on üldkogumist eraldatud objektide hulk, mille mõõtmise ja vaatlemise alusel tehakse järeldusi üldkogumi kohta. Igal üldkogumi elemendil peab olema võrdne võimalus valimisse sattumiseks Esinduslik valim
lasevad näiteks igakordsel teatud programmi avamisel mõistatuse lahendada. Samas on tehnoloogia ja arvutitehnika arendes arvutiviirused muutunud üha ebameeldivamateks. Näiteks võib juba väike viirus põhjustada miljonitesse eurodesse ulatuvaid kahjusid. Siinkohal tooksin välja mõned enam huvipakkuvamad ja levinumad arvutiviirused. Üks tuntumaid programme, mis võib kahju tekitada on kindlasti Trooja hobune. See viiakse huvialuste persoonide arvutitesse. Peale seda, kui programm on arvutist vajaliku informatsioon saanud, edastatakse see viiruse (troojalase) saatjale ning viirus hävitab iseennast. Kusjuures tihti ei pruugi infosüsteemide valdajad arugi saada, et neid on kahjustatud troojalaste poolt (Praust 1997, lk 180). Teisena võib välja tuua ussi. Uss (worm) on viirus, mis koormab arvutid järk-järguliselt, kuni arvuti lakkab töötamast tekkinud ülekoormuse tõttu
vaatlus. Formaliseeritud (süstematiseeritud) huvipakkuvate nähtuste kriteeriumid määratletud enne vaatlust Süsteem (kategooriad) registreeritakse ainult käitumise teatud aspektid Formaliseerimata vaatlus (süstematiseerimata) kriteeriumid pole enne määratletud registreeritakse enam-vähem kõik toimuv täielikult olulised tunnused määratletakse alles pärast vaatlust / vaatluse ajal Loomulik vaatlus Vaadeldakse huvialuste spontaanset käitumist tema loomulikus keskkonnas Mittesüstemaatiline Süstemaatiline Etoloogia loomade (ja inimeste) käitumist uuriv teadusharu Süstematiseeritud vaatlus mida vaatleme (käitumisviiside kategoriseerimine) ja kuidas vaatleme? Iga kategooria esinemise sagedus Etogramm mingi liigi esindaja spetsiifiliste käitumiste täielik loend Eksperimentaal vaatlus Eksperimentaalne sobiv olukord tekitatakse eksperimentaatori poolt
defineeritud uuringu sihtkogumile, uuritavatele alamkogumitele ja soovitavale uuringu täpsusele. Kõige üldisemalt jaotatakse valimi moodustamise meetodid kahte kategooriasse: 1. Juhuslikud valimid ehk juhuvalimid ehk tõenäosuslikud valimid (probability samples). 2. Mittejuhuslikud valimid ehk empiirilised valimid ehk mittetõenäosuslikud valimid (nonprobability samples). Juhuvalim on valim, kuhu sattumise tõenäosus on võrdne ja nullist erinev kõigi huvialuste jaoks. Perfektne juhuvalim eeldab täielikku alusnimekirja ehk loendit, mida aga paljude turundusuuringute jaoks on võimatu või väga raske koostada. Mittejuhuvalimi puhul on valimisse sattumise tõenäosus huvialustele erinev ja osadel võib see olla null. Valimisse sattumise või mittesattumise otsustab uurija. Valimi suuruse määravad: Uuringu meetod; Raha; Nõutav usaldusväärsus Valmi moodustamise meetodite eelised ja puudused