heidetakse. Nõnda pole võimalik öelda, millises kristallis kaksikfootonid tegelikult tekkisid. Samuti ei kanna need mingit informatsiooni selle kohta, milline huviobjekt välja võiks näha. Põimituse tõttu kannavad vastavat informatsiooni aga kollasedvalgusosakesed. Kujutise avaldumiseks lasigi Lemos interfereeruda esimeses ja teises kristallis tekkinud kollastelvalgusosakestel. Interferentsimustri tumedamad ja heledamad piirkonnad peegeldasid täpselt huvialuse objekti kuju. Kvantmehaanika seaduspärade kohaselt jagasid punast ja kollast värvi valgus registreeritavaid (lainepikkuse) faase, mille alusel kassi kohta teavet sai.
Regressioon on korrelatiivne protseduur, mis võimaldab ennustada tulemuse väärtusi korrelatsiooni alusel mingi teise muutujaga. o Kuidas ennustada ühte muutujat teise muutuja kaudu? Kasutatakse siis, kui vaja vaadelda mitut tunnust korraga ja arvestada järeldustes nende omavahelisi seoseid. Mitmene regressioon mitu muutujat Kovariandid kaasnevad või selgitavad muutujad, mis varieeruvad koos huvialuse muutujaga Probleemid Lõigatud (kärbitud) haare - et arvutada tähenduslikku korrelatsioonikordajat, peavad kõigi muutujate väärtuses olema üsna suured erinevused, numbrites peab esinema teatud variatiivsus
Osaleva vaatleja roll võib tekitada teatud metodoloogilisi probleeme: võib kaduda teaduslik objektiivsus vaatleja mõjutab sündmusi (kas kõik oleks toimunud samamoodi, kui vaatleja poleks osalenud?). Vaatlusandmete registreerimine · registreeritakse enam-vähem kõik toimuv täielikult (verbaalne üleskirjutus, video- või magnetofonisalvestus). Saadud narratiivi analüüsitakse hiljem vastavalt uuringu eesmärgile. · registreeritakse ainult käitumise teatud aspektid vastavalt huvialuse käitumise kategooriatele eelnevalt määratletud skaala alusel. Enne vaatlusuuringu teostamist tuleb otsustada, mida, millal, kus vaadelda. Tavaliselt me ei hakka uurima seda, mille kohta me teame kõike või ei tea mitte midagi. Mõnel juhul võib olla võimalik vaadelda kogu käitumist, enamasti aga pakuvad meile huvi vaid teatud käitumised või spetsiifilised aspektid - siis tuleb üheselt määratleda huvialuse käitumise kategooriad, ja otsustada, kas
esineb teatud käitumise ja puuduma siis, kui seda käitumist ei esine. Et otsustada, kas on tegemist sisemise või välise atributsiooniga on vaja kolme liiki infot (vt slaidilt joonis): - konsensuse kohta kuivõrd katub meile huvipakkuva inimese käitumine teiste samas situatsioonis olevate inimeste käitumisega. Kui kattuvus kõrge, on põhjus situatsioonis. Nt matused. - püsivuse kohta - kui püsiv on huvialuse käitumine erinevate stiimulite puul. Kui käitumine ei ole püsiv, siis on olukord see, miks ta nii käitus. - erinevuse kohta mil määral erineb huvialuse käitumine situatsiooniti kui stiimul jääb samaks. Kui käitumine erineb palju, on põhjus situatsioonis. Omistamisel on 2 puudust: - tihti omistatakse teiste käitumisele tähenduse, mis serveerivad nende endi huve - suured individuaalsed erinevused selles määras, millal keegi usub isikksuseomaduste püsivust Kalded
annaabi.ee 
