Minu arvates põhineb kõik suhtumisel ning hetkel on meie suhtumine vale. Inimeste kallal ei ole mõtet kogu aeg näägutada, kui halb on alkohol ja kuidas Eesti inimesed ei saa ilma selleta kuidagi olla. Alkohol ei ole tingimata midagi kurja, Jeesuski olevat vee veiniks muutnud ning kultuurne tarbimine pikendavat eluiga. Pessimism ei aita, vaid tuleb hoopis teadlikumalt suhtuda ja suunata, eriti noori, alkoholi mitte tarbima. Vanematel tuleks ka lapsi suunata erinevatesse huvialaringidesse, sest kui inimene on tegus, siis pole tal aega lihtsalt niisama aega surnuks lüüa.
10 Kõige lihtsam probleemilahendus on ennetamine. Kui sotsiaalpedagoog märkab probleemi enne, kui see tekkida jõuab, on olukorra lahendamine valutum ja tõhusam. Laste ja noorte asutuses on oluline vältida probleemset olukorda tekitavat keskkonda. Ennetamiseks saab kasutada erinevaid võtteid, külalisesinejad ja infotunnid, koostööd soodustavad mängud ja ülesanded, mängulised situatsiooni lahendused, laste suunamine huvialaringidesse ja palju muud. Usaldusliku suhte loomine on sotsiaalpedagoogi töös väga oluline. Kui usaldusliku suhet ei ole, jäävad lastel paljud olulised asjad rääkimata. Nad jäävad suhtlemisel pealiskaudseks ja tõeliste probleemideni on raske jõuda. Kui laps ei näe sotsiaalpedagoogis abi, siis on väga raske vestlust arendada ja kokkuleppeid sõlmida. Kui on tekkinud usalduslik suhe, on laps avatud ja temaga on lihtsam töötada. Ta mõistab, et sotsiaalpedagoog on valmis teda aitama ja
Koolitööde tegemine on viimane, mida hüperaktiivne laps vabatahtlikult tegema asub. Enne tehakse kõike muud ja kui kord õppimiseni jõuab on väsimus juba suur, et enamasti selgub, et päevikusse on märgitud vaid mõned õppetööd. Vanemates klassides kasutab laps olukorda ära- ta lihtsalt jätab märkimata, et poleks võimalust õppetööd kontrollida. Koduste õppetükkidede tegemine möödub harva ilma "kodusõjata". Algklassides paneb laps end kirja paljudesse huvialaringidesse, kui tüdineb igaühest neist peale mõnda nädalat või kuud. Püsivaid sõpru pole, kuid sõbruneb kiiresti uute tuttavatega. Täpsust kojutuleku lubadustest kinnipidamisel on mõtetu oodata. Korduvalt antud lubadused end parandada jäävadki lubadusteks. Vähese tähelepanuvõimega laps jääb õpetajale silma sellega, et unistab tunnis , kaotab järje, unustab alalõpmata vajalikke kooliasju koju. Vihikutes on n-ö hooletusvigu- mida töö lõpupoole, seda rohkem