Mikroelemendid – tuntumad Cu, Mn, Bo, Mo, Co, Zn. Ka neid ei ole võimalik asendada, sest täidavad biokeemiliste protsesside katalüsaatorite funktsiooni. Vask annab lillele varre pikkuse. Kõige olulisem on hoida tasakaalu Ca, Mg ja K vahel. Toiteelemente leidub mullas erinevates vormides. Üldine sisaldus ei näita veel kättesaadavust taimele. Tähtis on liikuvate ehk taimele kättesaadavate toitainete määramine. N – väetistarvet saab hästi siduda muldade huumuse sisaldusega. Mida huumusvaesem muld, seda rohkem vaja lämmastikku. Mulla toiterežiimi määravad ära mitte ainult kasulikud vaid ka kahjulikud ühendid mullas. Nt. taandunud ühendid mullas, mulla happesus, liikuv Al jne. Selle tarvis peame rakendama vastavalt võtteid. Nt. liigniiskete muldade kuivendamine, lupjamisega likvideerime happesuse ja liikuva Al mullast. Oskuslik väetamine põhineb muldade väärtustarbel, kasvatatava kultuuri iseärasustes ja plaanitavast saagist. 45
Mikroelemendid tuntumad Cu, Mn, Bo, Mo, Co, Zn. Ka neid ei ole võimalik asendada, sest täidavad biokeemiliste protsesside katalüsaatorite funktsiooni. Vask annab lillele varre pikkuse. Kõige olulisem on hoida tasakaalu Ca, Mg ja K vahel. Toiteelemente leidub mullas erinevates vormides. Üldine sisaldus ei näita veel kättesaadavust taimele. Tähtis on liikuvate ehk taimele kättesaadavate toitainete määramine. N väetistarvet saab hästi siduda muldade huumuse sisaldusega. Mida huumusvaesem muld, seda rohkem vaja lämmastikku. Mulla toitereziimi määravad ära mitte ainult kasulikud vaid ka kahjulikud ühendid mullas. Nt. taandunud ühendid mullas, mulla happesus, liikuv Al jne. Selle tarvis peame rakendama vastavalt võtteid. Nt. liigniiskete muldade kuivendamine, lupjamisega likvideerime happesuse ja liikuva Al mullast. Oskuslik väetamine põhineb muldade väärtustarbel, kasvatatava kultuuri iseärasustes ja plaanitavast saagist.
Mikroelemendid tuntumad Cu, Mn, Bo, Mo, Co, Zn. Ka neid ei ole võimalik asendada, sest täidavad biokeemiliste protsesside katalüsaatorite funktsiooni. Vask annab lillele varre pikkuse. Kõige olulisem on hoida tasakaalu Ca, Mg ja K vahel. Toiteelemente leidub mullas erinevates vormides. Üldine sisaldus ei näita veel kättesaadavust taimele. Tähtis on liikuvate ehk taimele kättesaadavate toitainete määramine. N väetistarvet saab hästi siduda muldade huumuse sisaldusega. Mida huumusvaesem muld, seda rohkem vaja lämmastikku. Mulla toitereziimi määravad ära mitte ainult kasulikudvaid ka kahjulikud ühendid mullas. Nt. taandunud ühendid mullas, mulla happesus, liikuv Al jne. Selle tarvis peame rakendama vastavalt võtteid. Nt. liigniiskete muldade kuivendamine, lupjamisega likvideerime happesuse ja liikuva Al mullast. Oskuslik väetamine põhineb muldade väärtustarbel, kasvatatava kultuuri iseärasustes ja plaanitavast saagist.
1 : 0,1...0,2 : 0,3 s.t. (200 kg/ha N; 25 kg/ha P ja 60 kg/ha K) - s.o. kõrrelisterikas kamar -liblikõielisterikka karjamaa väetamisel võiks keskmise P ja K sisaldu- sega muldadel olla normideks 20 kg/ha P ja 40 kg/ha K -turvasmuldadel paiknevatel kõrrelisterohketel karjamaadel võiksid P ja K normid olla vastavalt 35-50 kg/ha ja 100-140 kg/ha -orgaaniline väetis -mõju on seda suurem, mida huumusvaesem on muld -lühiajalistele karjamaadele antakse org. väetis rajamiseelselt; pika- ajalistele sõltuvalt mulla huumusesisaldusest iga 3-5 aasta järel 25-30 t/ha -antakse sügisel peale karjatamise lõppu -loomad väetavad ka ise see on aga ebaühtlane ja ebapiisav -lubi- ja mikroväetised -lubjatakse, kui mulla pH on pealiskihis alla 6 (libl.) või alla 5,5 (kõrrel.) -lühiajal. rajamiseelselt; pikaajal
annaabi.ee 
