Montaazitööd · kandvad aluspinnad- taluvad pinnase koormisi vähemalt 0,5 kg/cm2 · mittekandvad aluspinnad- täispinnased, huumusmullad, soostunud pinnased · huumusmuld- toimub orgaaniliste ainete lagunemine · kruus- tekkinud põhiliselt kivimitest, suurusega alates 0,5mm · liiv- suurusega 0,15-0,5 mm · täispinnas- kaevandatud pinnas · pinnase kandevõime- arvutatakse kg/cm2 · süvend- pinnase eemaldamise järel tekkinud kaevend · transsee- pinnase eemaldamise järel tekkinud kraavkaevend · kooritud pinnas- huumusmullata pinnas
istutada ligikaudu 50 cm sügavustesse ja 50 cm laiadesse istutuskraavidesse. 34.Viburnum opulus - harilik lodjapuu 34.1. Liigi lühikirjeldus Harilikku lodjapuud leidub kõikjal Euraasias, Aasia lääneosas, Altai mäestikus ja Põhja-Aafrikas. Eestis on ta sagedane (bio.edu.ee). Liik eelistab niisket kasvukohta. Ta kasvab lammimetsades, põõsastikes, mageveekogude ääres ja metsaservadel. Mulla omadustelt sobivad lodjapuule nõrgniisked ja viljakad aluselised huumusmullad, ning ka toorluhamullad. Valgusolude poolest sobib nii poolvari kui ka täisvalgus (Godet, 2000). Täiesti külmakindel, ning talub ka linnakeskkonna saastet (bio.edu.ee) Põõsas on 2m kuni 4m kõrgune, ning pindmise juurestikuga (Godet, 2000), mis on keskmiselt arenenud. Mitmeaastane ja heitlehine põõsastiku võra on rohkesti harunev, ning ühekojaline. (bio.edu.ee). Lodjapuu nooremad võrsed on hallikasvalged, punaka varjundiga ja roostevärvi pragudega, ning kandilised
saada, milline on poogitud sordisireli oks ja milline tavaline sirel (Calmia istikuäri portaal). 4.22. Viburnum opulus Harilik lodjapuu 4.22.1. Kirjeldus Harilikku lodjapuud leidub kõikjal Euraasias, Aasia lääneosas, Altai mäestikus ja Põhja- Aafrikas. Eestis on ta sagedane (bio.edu.ee). Liik eelistab niisket kasvukohta. Ta kasvab lammimetsades, põõsastikes, mageveekogude ääres ja metsaservadel. Mulla omadustelt sobivad lodjapuule nõrgniisked ja viljakad aluselised huumusmullad, ning ka toorluhamullad. Valgusolude poolest sobib nii poolvari kui ka täisvalgus (Godet, 2000). Täiesti külmakindel, ning talub ka linnakeskkonna saastet (bio.edu.ee) Põõsas on 2m kuni 4m kõrgune, ning pindmise juurestikuga (Godet, 2000), mis on keskmiselt arenenud. Mitmeaastane ja heitlehine põõsastiku võra on rohkesti harunev, ning ühekojaline. (bio.edu.ee) Lodjapuu nooremad võrsed on hallikasvalged, punaka varjundiga ja roostevärvi pragudega, ning kandilised
HARILIK LODJAPUU (Viburnum opulus) Joonis 32. Harilik lodjapuu. https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/7/70/Viburnum_01.JPG/250px- Viburnum_01.JPG Iseloomustus Harilikku lodjapuud leidub kõikjal Euraasias, Aasia lääneosas, Altai mäestikus ja Põhja- Aafrikas. Eestis on ta sagedane. Liik eelistab niisket kasvukohta. Ta kasvab lammimetsades, põõsastikes, mageveekogude ääres ja metsaservadel. Mulla omadustelt sobivad lodjapuule nõrgniisked ja viljakad aluselised huumusmullad, ning ka toorluhamullad. Valgusolude poolest sobib nii poolvari kui ka täisvalgus. Täiesti külmakindel, ning talub ka linnakeskkonna saastet. Põõsas on 2m kuni 4m kõrgune, ning pindmise juurestikuga, mis on keskmiselt arenenud. Mitmeaastane ja heitlehine põõsastiku võra on rohkesti harunev, ning ühekojaline. Lodjapuu nooremad võrsed on hallikasvalged, punaka varjundiga ja roostevärvi 67
annaabi.ee 
