huumust sisaldavat materjali (kompostimuld). Tähtsamad kompostimisprotsessi mõjutavad tegurid on hapnik, sobivate toiteainete (fosfor, lämmastik) leidumine jäätmemassis, niiskus, temperatuur ja protsessis tekkivate gaaside eemaldumine. Aunkompostimine (on vaja segada, et mikroobidele oleks tagatud hapniku olemasolu), reaktorkompostimine. Anaeroobne lagundamine-Protsessis tekib metaani ja süsinikdioksiidi sisaldav biogaas, huumusmass ja vabaneb soojust. Biogaasi omakorda võidakse kasutada soojuse ja elektrienergia tootmiseks. Huumusmassi kasutakse haljastuses. Põletamine on jäätmete termilise töötlemise üks meetodeid. Põletamisel väheneb märgatavalt jäätmete hulk, eelkõige ruumala. Olmejäätmete maht väheneb 70-90 % ja kaal kuni 70 %. Samal ajal tekib põletamisel soojusenergiat. Jäätmeid võib põletada nii eelnevalt sorteerimata
ehitatud reaktorisse. Kompostimise käigus muudetakse orgaaniline aine stabiilseks keskkonnaohutuks tooteks – kompostiks. Seda saab erinevatel viisidel kasutada põllumajanduses, maaparanduses, haljastustöödel jne. o Anaeroobne lagundamine – orgaanilise aine lagundamine anaeroobsetes tingimustes nn metaanitankides. Protsessis tekib metaani ja süsinikdioksiidi sisaldav biogaas, huumusmass ja vabaneb soojust.) o Ladustamine prügilasse on traditsiooniline ja kõige levinuim jäätmekäitlusmeetod. Prügilas toimub jäätmete mitmeetapiline kõdunemisprotsess, kus jäätmes sisalduv orgaaniline aine laguneb aeroobsete ja anaegoobsete protsesside toimel gaasilisteks aineteks ja stabiilseks biomassiks. Sellest seisukohast lähtuvalt võibki prügilast vaadelda ka ühe bioloogilise käitlusmeetodina – prügila on kui suur bioreaktor. Jäätmete
Tulemuseks gaasid ja vedelikud. bioloogilised meetodid Kompostimine. Protsessi lõpptulemusena eraldub soojust, tekib süsinikdioksiidi, vett, anorgaanilisi saali ja huumust sisaldavat materjali. Vajalik hapnik. Jäätmetes sisalduva orgaanilise aine lagundamine anaeroobsetes tingimustes nn. metaanitankides. Protsessis tekib metaani ja süsinikdioksiidi sisaldav biogaas, huumusmass ja vabaneb soojust.) keemilised meetodid (kasutatakse eelkõige ohtlike jäätmete kahjutuks muutmiseks) Jäätmete käitlus on tavaliselt mitmete erinevate käitlusviiside kogum. Ladustamine prügilasse on traditsiooniline ja kõige levinuim jäätmekäitlusmeetod. Prügilas toimub jäätmete mitmeetapiline kõdunemisprotsess, kus jäätmes sisalduv orgaaniline aine
- termilised meetodid; (Põletamine, tekib põletamisel soojusenergiat. Toimub spetsiaalsetes põletusjaamades või tehastes.) - bioloogilised meetodid ( Kompostimine. Protsessi lõpptulemusena eraldub soojust, tekib süsinikdioksiidi, vett, anorgaanilisi saali ja huumust sisaldavat materjali. Vajalik hapnik. Jäätmetes sisalduva orgaanilise aine lagundamine anaeroobsetes tingimustes nn. metaanitankides. Protsessis tekib metaani ja süsinikdioksiidi sisaldav biogaas, huumusmass ja vabaneb soojust.) - keemilised meetodid (kasutatakse eelkõige ohtlike jäätmete kahjutuks muutmiseks) Jäätmete käitlus on tavaliselt mitmete erinevate käitlusviiside kogum. Ladustamine prügilasse on traditsiooniline ja kõige levinuim jäätmekäitlusmeetod. Prügilas toimub jäätmete mitmeetapiline kõdunemisprotsess, kus jäätmes sisalduv orgaaniline aine laguneb aeroobsete ja anaegoobsete protsesside toimel gaasilisteks aineteks ja stabiilseks biomassiks
- termilised meetodid; (Põletamine, tekib põletamisel soojusenergiat. Toimub spetsiaalsetes põletusjaamades või – tehastes.) - bioloogilised meetodid ( Kompostimine. Protsessi lõpptulemusena eraldub soojust, tekib süsinikdioksiidi, vett, anorgaanilisi saali ja huumust sisaldavat materjali. Vajalik hapnik. Jäätmetes sisalduva orgaanilise aine lagundamine anaeroobsetes tingimustes nn. metaanitankides. Protsessis tekib metaani ja süsinikdioksiidi sisaldav biogaas, huumusmass ja vabaneb soojust.) - keemilised meetodid (kasutatakse eelkõige ohtlike jäätmete kahjutuks muutmiseks) Jäätmete käitlus on tavaliselt mitmete erinevate käitlusviiside kogum. Ladustamine prügilasse on traditsiooniline ja kõige levinuim jäätmekäitlusmeetod. Prügilas toimub jäätmete mitmeetapiline kõdunemisprotsess, kus jäätmes sisalduv orgaaniline aine laguneb aeroobsete ja anaegoobsete protsesside toimel gaasilisteks aineteks ja stabiilseks biomassiks
- termilised meetodid; (Põletamine, tekib põletamisel soojusenergiat. Toimub spetsiaalsetes põletusjaamades või tehastes.) - bioloogilised meetodid ( - Kompostimine. Protsessi lõpptulemusena eraldub soojust, tekib süsinikdioksiidi, vett, anorgaanilisi saali ja huumust sisaldavat materjali. Vajalik hapnik. - Jäätmetes sisalduva orgaanilise aine lagundamine anaeroobsetes tingimustes nn. metaanitankides. Protsessis tekib metaani ja süsinikdioksiidi sisaldav biogaas, huumusmass ja vabaneb soojust.) - keemilised meetodid (kasutatakse eelkõige ohtlike jäätmete kahjutuks muutmiseks) Jäätmete käitlus on tavaliselt mitmete erinevate käitlusviiside kogum. Ladustamine prügilasse on traditsiooniline ja kõige levinuim jäätmekäitlusmeetod. Prügilas toimub jäätmete mitmeetapiline kõdunemisprotsess, kus jäätmes sisalduv orgaaniline aine laguneb aeroobsete ja anaegoobsete protsesside toimel gaasilisteks aineteks ja stabiilseks biomassiks
trummelreaktorid vms. Kompostimise käigus muudetakse orgaaniline aine stabiilseks keskkonnaohutuks tooteks - kompostiks. Seda saab erinevatel viisidel kasutada põllumajanduses, maaparanduses, haljastustöödel jne. Anaeroobne lagundamine. Teiseks jäätmete töötlemise bioloogiliseks meetodiks on jäätmetes sisalduva orgaanilise aine lagundamine anaeroobsetes tingimustes nn. metaanitankides. Protsessis tekib metaani ja süsinikdioksiidi sisaldav biogaas, huumusmass ja vabaneb soojust. Biogaasi omakorda võidakse kasutada soojuse ja elektrienergia tootmiseks. Huumusmassi kasutakse haljastuses. Metaantankides kasutatavaid jäätmeid tuleb eelnevalt töödelda. Jäätmetest kõrvaldatakse mittelagunevad ained (metall, klaas, plastik) ja orgaaniline mass peenestatakse. Mõningate protsesside puhul (eelkõige Soomes väljaarendatud Wabio protsess) suunatakse eelnevalt töödeldud jäätmed kõigepealt kompostimisele, kus nad
Madalsoo pms. Põhjaveest toituv soo, mille rohurindes kasvab rohkesti tarnu jm lõikheinalisi. Maistu eluareeni alajaotis, teatava ökoloogilise iseloomuga maade kogum (nt. avamaistu, kultuurmaistu). Mesotroofne kesktoiteline, on taimedele omastatavaid toitaineid mõõdukal hulgal sisaldav veekogu või muld. Metaanitank seade jäätmetes sisalduva orgaanilise aine lagundamiseks anaeroobsetes tingimustes. Protsessis tekib metaani ja süsinikdioksiidi sisaldav biogaas, huumusmass ja vabaneb soojust. Biogaasi võidakse kasutada soojuse ja elektrienergia tootmiseks. Mets puittaimestiku kasvukoht pindalaga 0,5 ha või enam, mis vastab vähemalt ühele alljärgnevatest nõuetest: 1) seal kasvavad puud kõrgusega vähemalt 1,3 m ja puuvõrade liitusega vähemalt 30%; 2) seda majandatakse puidu ja teiste metsasaaduste saamiseks või seal säilitatakse puittaimestikku käesolevas seaduses nimetatud viisidel kasutamiseks.
annaabi.ee 
