süvapaelised küllastunud kamarmullad kontaktgleistunud küllastunud kamarmullad Alltüüp: küllastumata kamarmullad Variandid: harilikud küllastumata kamarmullad süvarähksed küllastumata kamarmullad kontaktgleistunud küllastumata kamarmullad Tüüp: leetmullad Alltüüp: tüüpilised leetmullad ehk leedemullad Variandid: kääbusleedemullad huumusilluviaalsed leetmullad huumusraudilluviaalsed leetmullad sekundaarsed leetmullad süvagleistunud leetmullad Alltüüp: kamarleetmullad Variandid: harilikud kamarleetmullad jääkkarbonaatsed kamarleetmullad huumusilluviaalsed kamarleetmullad süvakontaktgleistunud kamarleetmullad Tüüp: soostunud kamarmullad Alltüüp: gleistunud kamarmullad a) ülagleistunud kamarmullad
nad on suurima levikuga mullad Eestis. Põhjavesi ulatub siin mulla alumistesse horisontidesse. Ülemises horisondis ei mineraliseeru taimedest mulda jääv orgaaniline aine liigniiskuse tõttu täielikult ja hakkab mulda kogunema. Lääne-Eestis on neile muldadele rajatud palju põldusid, mis korraliku kuivenduse korral on keskmise viljakusega. Põllumajanduses sobivad need mullad kuivendatult eelkõige kultuurrohumaadeks. Gleistunud leetunud liivmullad on huumusilluviaalsed ning kõrgele tõusva põhjavee tõttu lühikest aega liigniisked. Gleistunud leetunud saviliivmullad liivsavil on nagu gleistunud kahkjad mulladki ajutise ülavee mõju all, kuid sellest kõrgemal paiknevas kihis läbiuhutavad ja leetunud. Leetunud muldade viljakuse ja keskkonnakaitsevõime suurendamiseks on vaja neid lubjata. (EE, 2002) Gleistunud leetjas mullal on keemine C-horisondi ülemises osas ning C-horisont on kas kollakashalli kuni kollakaspruuni või punakaspruunivärvusega
mullakaitse seisukohalt oluline, sest ta suurendab aktiivveemahutavust, mulla õhusisaldust ja vastupanu rasketele masinatele. Gleistunud kahkjate muldade profiilis püsib ülavesi pikka aega ning nad vajavad nii drenaažkuivendust kui ka sügavkobestust. Leetunud muldi on lubjavaesel punakaspruunil moreenil Lõuna-Eestis ja liivadel kogu Eestis. Leetunud mullad ei suuda kinni pidada kuigi palju saasteaineid ega kaitsta põhja- ja pinnasevett. Gleistunud leetunud liivmullad on huumusilluviaalsed ning kõrgele tõusva põhjavee tõttu lühikest aega liigniisked. Gleistunud leetunud saviliivmullad liivsavil on nagu gleistunud kahkjad mulladki ajutise ülavee mõju all, kuid sellest kõrgemal paiknevas kihis läbiuhutavad ja leetunud. Leetunud muldade viljakuse ja keskkonnakaitsevõime suurendamiseks on vaja neid lubjata. Leedemullad on rohttaimedeta männimetsade mullad. Neid leidub kõikjal Eestis liivadel, põllumajanduskõlvikutel neid ei ole
annaabi.ee 
