Domineerivaks jäävad anaeroobid. 8. Mulla mikrofloora liigiline koostis. Alalised asukad-valgulagundajad-Bacillus subtilis, B.cereus, B.megaterium, Clostridium sporogenes,putrificus. Palju on ka tsellulooosi lagundavaid baktereid, nitrifikaatoreid, haigustekitajaid-clostridiumi perekonnast. 9. Mikrobioloogiliste protsesside dünaamika mullas sõltuvalt keskkonna tingimustest. Avaldab mõju orgaanilise aine sisaldus(taimede juured, varred jne).Mida huumuserikkam muld, seda suurem mikrofloora.Kultuuristatud mullad-mikroobirikkamad. Aktivaatoriks-kündmine, kultiveerimine , äestamine jne. Lõuna eesti mullad on happelised-nendes vähe Rizobiumi liike.Liigne kuivus mullas-mikroobidel häired toitumises. Temperatuur- mulla mikroobid on mesofiilsed ja psührotroofsed.Sobiv temperatuur 20-30 kraadi. Mulla sanitaarne hindamine- kriteeriumiks Colide arv ja saprofüütsete arv, Clostridium perfringes, eneterkokid. 10. Looma naha mikrofloora:
18. MULD- JA TAIMKATE Mille poolest erineb taimkatte laiusvööndilisus Lääne- ja lda- Euroopas? Laiusvööndilisus on hästi välja kujunenud Ida-Euroopa lauskmaal, lääne pool segavad vööndilisust mägised alad ja Atlandi ookean, mis ühtlustab kliimat Mille poolest erinevad taimede kasvutingimused tasandikutundras ja mäginiitude vööndis? Tundras esineb igikelts ja gleimuldade kiht on õhuke aga mäginiitudel on mulla kiht paksem ja huumuserikkam Kuidas muutub taimkate ühe loodusvööndi piires läänest itta liikudes? ? Millest sõltub kõrgusvööndilisus mäestikes? Mida põhjapoolsem on mäestik, seda vähem on kõrgusvööndeid 18 KOKKUVÕTE Eesti muldade teket ja arengut mõjutavad:*1)taimekooslused*2)lähtekivim (sete või aluspõhjakivim, millest muld on tekkinud)*3)veeolud*4)inimeste tegevus. *Põllumuldade omadused muutuvad:1)loodusliku taimkatte hävimiselt*2)harimisel*3)väetamisel*4)kuivanduste tegemisel
- ebaühtlane sügav juurestatus - vähesed ja mittevertikaalsed makropoorid (vihmaussikäigud) * Lasuvustihedus Dm mulla lasuvustiheduseks nimetatakse absoluutkuiva mulla massi looduslikus ehituses (loodulikus lasuvuses) g cm -3 (Mg m-3) Dm = M/m, kus Dm mulla lasuvustihedus m absoluutkuiva mulla mass silindris (g) V silindri maht (cm3) Mulla lasuvustihedus sõltub: 1) mulla lõimisest 2) huumusesisaldusest (mida huumuserikkam seda kobedam) 3) struktuuri vastupidavusest 4) lasuvuse iseloomust (osakeste asetus üksteise suhtes) 5) sademetest (sademeid rohkem, tihedus väiksem) 6) bioloogilisest aktiivsusest 7) kasvatatavast kultuurist (väikesejuureline kultuur orgaanikat vähem ja muld tihe) 8) mulla veesisaldusest (rohkem vett, hõredam) Tasakaaluline lasuvustihedus igal mulla on oma iseloomulik lasuvutihedus milleni muld on võimeline loodulikes tingimustes tihenema
annaabi.ee 
