Huumoriajakirjas Strekoza ilmub varjunime Antosa Tsehhonte nime all jutustus "Kiri õpetatud naabrile". Sellest saab alguse Tsehhovi esimene loominguperiood, mil ta kirjutas väga kergelt tekste põhjalikult viimistlemata, sest plaanis tulevikus siiski arstiks saada, kuid pidi kirjutama perekonna ainelise kitsikuse tõttu. Esialgu lõi ta humoorikaid lühinovelle, kuid peagi asendus huumor satiiriga. Kui üldiselt olid 19. sajandi vene realistid seisukohal, et inimene on sünnipäralt hea ja kõik halb temas tuleneb ühiskonna mõjudest, siis Tsehhov nii ei arvanud. Ta pärines ise "väikeste inimeste" (väikekodanluse - linnaelanike, kes ei kuulunud aadlike, kaupmeeste ega vaimulike hulka) keskelt ja teadis väga hästi, et nii lihtsustatult inimesesse suhtuda ei saa. Ta mõistis, et "väikesed inimesed" pole lihtsalt ohvrid, kellele peab kaasa tundma, vaid et nendelgi lasub vastutus ebanormaalse elu eest. Tsehhovi jaoks saab "väikese inimese" teema kes...
rikastades teadmisi, kujundades maailmavaadet ning pilku inimese- ja elukäsitlusele. Ülikooliõpingud kajastuvad tema töödes: humoresk ,,Kirurgia" ja ka tõsisem ,,Tüüfus". · Kirjutama hakkas Tsehhov gümnaasiumi vanemates klassides, kuid ülikoolis algas tema päris kirjandustegevuse algus. · Vanem vend Aleksandr oli kutseline kirjanik ja ajakirjanik, kelle kaasabil avaldas ta oma jutte ajakirjades. · 1880.aastal 9.märtsil huumoriajakirjas ,,Strekoza" Tsehhovi jutustus ,,Kiri õpetatud naabrile" ning peatselt sai temast mitme huumoriajakirja kaastööline. Nt. kirjutas ta Antosa Tsehhonte nime all ,,Minu venna vend", ,,Inimene ilma põrnata", ,,Patsientideta arst". · Hoolimata andest tahtis ta oma tulevikku siduda meditsiiniga. Kirjandus oli tema jaoks pigem põnev ja ta tundis rõõmu areneva ande mängust enesest. Ta kirjutas kodus aknalaua peal, kus
on muu: süvenemine loodusteadustesse ja Darwini õpetusse avaldas tohutut mõju Tsehhovi maailmavaatele, elu- ja inimesekäsitlusele. Päris esimestesse Moskva elu aastatesse kuulub ka Tsehhovi kirjandusliku tegevuse algus. Tõsi küll, kirjutama hakkas ta juba gümnaasiumi vanemates klassides. Vanema venna Aleksandri(tollal juba kutseline kirjanik ja ajakirjanik) kaasaabil püüdis ta oma jutte isegi ajakirjades avaldada. Algul polnud neil juttudel edu. Kuid 9. märtsil 1880 ilmus huumoriajakirjas ,,Strekoza" Tsehhovi jutustus ,,Kiri õpetatud naabrile". Peatselt sai Anton Tsehhovisr mitme huumoriajakirja kaastööline. Kirjanduslikku tegevust ajendas ka perekonna majanduslik kitsikus, nii et kaastöö ajakirjadele andis olulist ainelist abi vanematele ning õele ja noorematele vendadele. Ülikooli ja kirjanduse kõrval oli noorel Tsehhovil veel üks tähtis harrastus: ta tegeles visalt enesekasvatusega. Ta armastas väga omakseid ja temast sai õige varakult perekonna peamine
Juulius jättis saavutamata oma täieliku potentsiaali ja tõelise eesmärgi, sest temas polnud julgust. Sellist julgust nagu nendel antiik-Kreeka tegelastel, kellest ta nii väga vaimustuses oli. 2.ANTON TSEHHOVI LOOMINGU ÜLEVAADE. NOVELLIDE ARENG. Anton Tsehhov oli vene realismi suurmeister, vene lühijutu rajaja ja selle kuulsaim esindaja. Peale gümnaasiumi lõpetamist kolis Moskvasse ja sinna aega jääb ka ta kirjandusliku tegevuse algus. 1880.aastal ilmus huumoriajakirjas ta jutt ,,Kiri õpetatud naabrile" ja nii sai alguse tema kaastöö samale ajakirjale. Ta kirjutas Tsehhonte varjunime all väljapeetud huumoriga lugusid. Ta kirjutas kergelt, ilma mustandita. Ta leidis oma teemad ja kujutamisviisi, mis talle hiljem kuulsuse tõid. 1880-1888 kirjutas ta humoorikaid ja satiirilisi novelle. Need olid küll lõbusad ja teravmeelsed, kuid elu- ja inimesekäsitlus kujuneb tõsimeelseks. Tsehhov kirjutas nn väikestest inimestest ehk väikekodanlusest
,,Mirskoi tolk" jne. Tsehhovi debüütteos on ,,Kiri õpetatud naabrile". Tsehhov üritab parodeerida poolintelligentsete inimeste kõnepruuki. Need inimesed pole eriti haritud, kuid nad pretendeerivad sellele, et nad on haritud. Tsehhovit hakkab huvitama keeleline klisee. Paljud Tsehhovi tekstid praagitakse välja. Ta sai väga solvavaid vastuseid. Tsehhov oli sõltuvuses ajakirjakontekstist nendest zanritest, mida ajakirjad nõudsid. Huumoriajakirjas oli populaarseimaks zanriks stseen. Domineerib kahekõne, puudub sissejuhatus, puuduvad kirjeldused, puudub ka süzee või on nõrk. Kirjeldatakse tavaliselt lihtsat olustikulist tegevust, finaal on reeglina avatud, lõpetatust ei ole. Üks Tsehhovi õpetajaid on Leikin. Ts loomingu esimene periood on 1879 1886 (humoristlik periood). Tsehhovi teoste peategelased on väikeaadlikud, kaupmehed, mõisnikud jpt, kes esindavad mitmesuguseid sotsiaalseid kihte
annaabi.ee 
