sädetöötlemisel. Looduslik sädelahendus on välk. Kaarlahendus: Kaarlahendus on kestev sõltumatu gaaslahendus, millele on iseloomulik suur voolutihedus ja gaasi (leegi) kõrge temperatuur. Kaarlahendus saab tekkida gaasi rõhul, mis on suurem kui 102Pa. Kaarlahendust rakendatakse keevitusseadmetes (kaarkeevitus), kaarahjudes (metallurgias), gaaslahenduslampides. Huumlahendus: Huumlahendus tekib pinge rakendamisel gaasile. Huumlahenduse mõnes piirkonnas on aine plasmaolekus. Ioonide tekkimisel suureneb lahendusvahemiku elektrijuhtivus ja gaasi läbib elektrivool. Ergastamise ja relakseerumise ning ioniseerimise ja rekombineerumise protsesside käigus muudetakse elektrivälja energia valguseks ja soojuskiirguseks. Huumlahendus võib tekkida väga erinevate tingimuste juures: muutuda võivad gaasi rõhk ja koostis, anuma kuju ja mõõtmed, gaasile rakendatud pinge.
Joonis 3 - Nt. e- põrkgab kokku o-gaasi aatomiga tekib positiivne ioon ja elektron. Joonis 3 Gaaslahendus tekib gaaslahendustorudes. Sõltumatu gaaslahendus jaguneb eri liikideks: 1)Huumlahendus – tekib madalatel rõhkudel juba mõnesaja voldise pinge korral tavalistel temperatuuridel. See kujutab endast erivärvilist gaasihelendumist. Kasutatakse luminofoorlampides või neoonreklaamis. Huumlahenduse looduslik variant on virmalised. 2) Elektrikaar – tekib atmosfääri rõhul kõrgetel temperatuuridel madalatel pingetel. Eraldub suur hulk soojust ja valgust. Kasutatakse elektrikeevitusel. UV-kiirgus põhjustab päevitust, nahavähki. 3) Korona lahendus – tekib normaalrõhul ülitugevate elektriväljade korral ümber teraviku. 4) Sädelahendus – tekib, kui vooluallika võimsusest ei piisa huumlahenduse või kaarlahenduse tekiamiseks. Looduslike sädelahenduse näide : äike.
6. Sõltumatu gaaslahenduse liigid: 1. Huumlahendustekib hõrendatud gaasides. nt. Virmalised. Huumlahendust kasutatakse päevavalguslampides. 2. koroonalahendus nt. Püha Elmo tuled. Tekivad teravike ümber, sest seal on laengute tihedus kõige surem. 3. kaarlahendus (elektrikaar) tekib kahe hõõguva süsi või metallelektroodi vahel kõrgel pingel. Kasutatakse keevitamisel. 4. Sädelahendus tekib siis, kui vooluallika võimsusest ei piisa püsiva kaar või huumlahenduse tekitamiseks. Nt välk. 7. Diood ehk 2 elektroodiga elektronlamp kasutatakse vahelduvvoolu alaldamisel Triood ehk 3 elektroodiga elektronlamp kasutatakse võimenduselemendina 8. Elektronkiiretoru osad: 1)elektronkahur tekitab vaakumis elektronkiire 2) hälvitussüsteem X ja Y plaadid kallutavad elektronkiirt 3) luminofooriga ekraan
RETSENSIOON Järgnevalt on esitatud retsensioon Keila Kooli õpilase Toomas Põõsa (nimi muudetud) uurimistööst teemal "Dielektrik- barjäärlahendusseadme ülesehitus ja materjalitöötluseks sobivate tööreziimide leidmine". Antud uurimus põhineb füüsikalistel nähtustel ning uurimuse põhieesmärgiks on leida materjalitöötluse jaoks sobivad huumlahenduse piirkonnad. Töös on kokku neli teoreetilist ning teooriat analüüsivat peatükki ning 22 alapeatükki ning mahuks kokku koos lisade ja allikatega 30 lehekülge. Uurimus on suhteliselt sisutihe, kuid teemat mittevaldavale inimesele üpriski raske mõista, mida täpselt uuritakse ning mis on tööle seatud põhiküsimus. Uurimistöö esimeses peatükis selgitatakse, mis on plasma ning mida kujutavad endas selle erivormid nagu külm ja kuum plasma
keem.ekvivalent mi/qi võrdeline elektrolüüti läbinud voolutugevusega ja ajaga. Huumlahendus: madal rõhk, mõnisada volti, normaaltemperatuur. Reklaamtorud, päevavalguslambid, virmalised. Kaarlahendus: atmosfäärirõhk, kõrge temp, madal pinge. El.keevitus, võimsad projektorid. Koroonalahendus: normaalrõhk, tavatemperatuur, ülitugev el.väli, teravikud. Püha Elmo tuled, tsepeliin. Sädelahendus: kui vooluallika võimsusest ei piisa pideva kaar- või huumlahenduse jaoks. Triikraud, välk. Rajult kõrge R ja I. Vaakumis el.voolu jaoks tuleb viia vabu laetud osakesi. Termoemissioon: kuumutatud metalli pind hakkab kiirgama elektrone. Aga need liiguvad aint ühtepidi, vaakumdiood. Trioodil on ka võre. Trns. Doonorlisand: arseen. Väliskihil 5 elektroni, annab ühe ära. N- tüüpi. Aktseptorlisand: võtab el. omale ära. P-tüüpi. Magn. induktsiooni vektori B suund määratakse kruvireegliga: kui
Voolu liigse suurenemise vältimiseks peab ioonseadistel olema alati lülitatud anoodringi voolu piirav takisti, et anoodvool ei ületaks seadmele lubatavat voolu. 8. Nimetage gaaslahenduse liigid. Lk 63 Elektrivoolu tekkimisel gaasis või aurus eristatakse sõltumatut ja sõltuvat lahendust. Sõltumatu jaguneb veel omakorda kolmeks liigiks: vaikne lahendus, huumlahendus ja kaarlahendus. 9. Millises gaaslahenduse piirkonnas töötab stabilitron? Lk 66 Normaalse huumlahenduse piirkonnas 10. Mis on pooljuht? Lk 86 Pooljuhid on kristallilise struktuuriga ja oma elektriliste omaduste poolest asuvad nad elektrijuhtide ja isolaatorite vahepeal. Neil on keelutsoon. (lk 87) 11. Milleks on tarvis viia pooljuhtmaterjalidesse lisandaineid? Lk 90 Doonor- ja aktseptorlisandid rikuvad kristallvõre õiget struktuuri ja muudavad pooljuhi omadusi. Tekivad n-tüüpi (elektronjuhtivus) ja p-tüüpi (aukjuhtivus) pooljuhid. 12. Mida nimetatakse pooljuhi omajuhtivuseks,e
ahelas katkeb starteris lahendus, mistõttu starteri liikuv elektrood jahtub ning sirgeneb, ennistades lähteasendisse ning katkestades seejuures lambi elektriahela. Katkestusel liitub võrgupingele drosseli endaindukt- siooni elektrimotoorjõud ning drosselis tekkinud kõrgepingeimpulss põhjustab lambis kaarlahenduse, s.o. lambi süttimise. Kaarlahenduse tekkega pinge lambi elektroodidel ja nendega rööbiti ühendatud starteri elektroodidel langeb sedavõrd, et sellest ei piisa huumlahenduse tekkeks starteri elektroodide vahel. Kui lamp ei sütti, siis ilmub starteri elektroodidele võrgupinge ning kogu protsess kordub. Luminofoorlampide lülitamiseks kasutatavad spetsiaalsed starter- iga ja starterita süüteseadmed on komplektsed seadised, mis tagavad lambi kindla süttimise. Kuni 80 W võimsusega lampidele sobib starter CK-220. Süüteseadistes on ka raadiohäireid summutavad kondensaatorid. DPL lampide ühendusskeem
annaabi.ee 
