Vanaaeg: KINNOR - Piibli legendaarseim pill, kutsutakse Taaveti harfiks. Kantav 5-9 keelega lra, mida kasutati saatepillina ka templiteenistusel. OFAR - lihtne huulikuta sikusarv, templirituaalis oluliseks signaalpilliks.EGIPTUS FORMINKS - 4-keeleline keelpill,millest arenes 7.sajandiks 5-7 keelega, hiljem 12 keelga Kitara, mida kasutati samuti saateks pikemate poeemide laulmisel aga ka soolomnguks. KREEKA LRA - 7keelega, kergem ja vikem pill, kilpkonna kilbist valmistatud klakastiga, keeli toetavad harud. Apolloni kultus. BARBITON - lra viksem variand, vga pikkade harudega, ainuke pill mis kuulus Dionysuse kultuse alla.
Muusika tähtsus: - Religiooniga seotud - Meelelahutus - Teadusega seotud - Seos universiumi ja muusika korralduse vahel - Muusikud ühenduses jumalaga 1.Sumerid 4500 eKr - Ur aladel asusid, kust on leitud palju muusikalisi jälgi - Härjakujuline harf - Lauto - šukar - Topeltflööt - šem 2.Palestiina Vihjed piiblist: - Muusik Juubal, pill konnor (5-9 keelega lüüra) - Templirituaalides signaalpilliks šofar e huulikuta sikusarv - Kujunesid kutselised muusikud - leviidid 3.Vana-Egiptus 3000 eKr - 1100 eKr - Suursugune ,väärika rütmiga laulud, mida saatsid: šalmeid / topeltšalmeid (topeltflööt), harfid ja lautod - Keskmise riigi aegadel pandu kirja hümnitekst - Kasutati 5-7 astmelisi heliridu (oletus) / Kasutusel ühe- kui ka mitmehäälsus - Orkestrid 4.Vana-Kreeka 8.saj - 2.saj I pool eKr - Muusikat õppisid kõik vabad inimesed
EELLASI. Vanale Egiptusele on pillidest kõige iseloomulikumad OTSEFLÖÖT JA HARF, tuntud on ka TUPELTŠAMEI. LÜÜRA, HARFI ja LAUTO TÜÜPI KEELPILLE kasutasid juba sumerid. Heebrealaste muusikast annab mõnevõrra ettekujutust Vana Testament, milles esineb muusikuna JUUBAL, keda keskaegsed autorid nimetavad sageli muusika „leiutajaks“. Juba tema tunneb KINNORIT, Piibli legendaarseimat pilli (kutsutakse ka Taaveti harfiks). Templirituaalis oli oluliseks signaalpilliks ŠOFAR (lihtne huulikuta sikusarv). Kuningas Saalomoni ajaks (965-926 a. e. Kr) oli templiteenistuse tarvis välja kujunenud ka kutseliste muusikute – LEVIITIDE – seisus. Piltide, arheoloogiliste leidude ja nappide kirjalike allikate najal on meil võimalik ette kujutada, et vanades kõrgkultuurides oli muusika tähtsal kohal – see täitis põhiliselt kultuslikku funktsiooni, kõlas aga ka tantsu, võistluste ja söömaaegade saaateks.
- Oluline osa tseremoonias - Meelelahutus - Kujunes kunstmuusika seisus - Muusika, kui loodusteadus - Jumalik algupära - Muusikud arvati olevat jumalatega ühenduses Sumer (mesopotaamia) 4500 eKr Härjakujuline harf Lauto - šukar Topeltflööt - šem Palestiina Vihjed piiblist: - Muusik Juubal (nimetatakse sageli muusika “leiutajaks”) ja pill konnor (5-9 keelega lüüra) - Templirituaalides oli oluliseks signaalpilliks šofar ehk huulikuta sikusarv - Kuningas Saalomoni ajal Kujunesid kutselised muusikud - leviidid Vana-Egiptus 3000 eKr - Armastati suursugusust, rõhutati väärika rütmiga laulu, mida saatsid šalmeid, harfid ja lautod - Egiptuse keskmise riigi aegadel (2040-1730 eKr) in kirja pandud hümnitekste (religioossed laulud) - Kasutati 5- ja 7-astmelisi heliridu ning nii ühe- kui ka mitmehäälsust - Moodustusid esimesed orkestrid
palju lisaõhku, kuid helikõrgus on siiski veel kuulda. Tekkiv heli on müralaadne ja agressiivselt sisisev sputato, mille puhul huuled on maksimaalselt lõdvad, toonis on palju lisaõhku ja täpne helikõrgus puudub. Sarnane heli tekib siis, kui lihtsalt puhuda ilma atakita läbi suuava agressiivne ülepuhumine, nii et heli läheb otsekui "lõhki" alapuhumine, mille puhul flöödi huulikusse või ilma huulikuta torusse puhutakse nagu vaskpilli huulikusse, tekitades nö "trompeti heli" (inglise keeles trumpet sound). Selline heli võib kõlada isegi kuni suur septim madalamalt heli murdmine, mille tulemuselt on võimalik tõsta esile põhiheli erinevaid harmoonilisi ülemhelisid. Selleks tuleb huulikusse puhuda täiesti lõdvalt ning minimaalse õhusurvega, et ei tekiks selgelt kuuldavat põhitooni heli tekitaja muutmine