suudmeni. Alam- ja �lem-Egiptus. Niiluse orgu piiravad idast ja l��nest poolk�rbed ja k�rbed. Niilus oli peamine �hendustee muu maailmaga. Looduslikud olud: Vihma peaaegu ei saja. Niiluse korrap�rased �leujutused j�tsid maha pehme ja viljaka mulla, kuhu sai seemned k�lvata. Talvel vili k�pses ja kevadel koristati saak. Maa muutus taas viljatuks k�rbeks kuni uue �leujutuseni. Kunstlikud niisutuss�steemid. Egiptuse riik ja �hiskond oli r�hutatult traditsiooniline. See toimis �ksikasjadeni reguleeritud korra j�rgi, mida peeti jumalate poolt m��ratuks. �hiskond oli rangelt hierarhiline. Selle tipus seisis absoluutse v�imuga jumal- kuningas, kelle valitsemine pidi tagama loomuliku korra Egiptuses. Kriisid, mil kuningas ei suutnud oma v�imu kehtestada, t�hendasid egiptlaste silmis katastroofilist k�rvalekallet sellest korraldusest. Kuninga v�im tugines
henes Eesti kunsti radikaalsus nii nagu Pariisiski.Eesti kunst oli omaks v?tnud rahvusvahelise kunstipealinna arengur?tmi. Esimest t??pi kunstnukke v?ib tinglikult nimetada silmar??mu-maalijateks, sest peaasjaks oli neil pakkuda n?gemisnaudingut meeldivast motiivist ja kaunist maalilisest teostest. Teist t??pi kunstnikud valisid motiiviks vaesema rahva elu, mida kujutasid solidaarsustundega, aga realistlikult ja asjalikult. Kolmandasse r?hma sobivad maalijad,kes valisid kujutamiseks r?hutatult eestlikke motiive- nagu k?lamaastikke v?i pilte patriarhaalsest, n?iteks rannarahva elust. Anton Starkopf (22. aprill 1889 Kohila vald 30. detsember 1966 Tartu) oli eesti skulptor. Ta s?ndis Lohul paljulapselises taluperes. Talu asus TallinnaViljandi maantee ja raudtee vahel v?ikesel k?rgendikul. Oma kunsti?pinguid alustas ta M?nchenis, kus ta aastatel 19111912 osales A. Azbe nimelise kunstikooli tegevuses. Seej?rel siirdus Anton Starkopf ?ppima Pariisi, Euroopa tolle aja
Austria; Mus�e du Louvre, Pariis, Prantsusmaa; kuninglik maaligalerii Mauritshuis, Haag, Holland; Museo Nacional del Prado, Madrid, Hispaania; Rijksmuseum, Amsterdam, Holland; Mus�e des Beaux-Arts de Rennes, Rennes, Prantsusmaa. Adriaen Thomasz Key poolt maalitud meeste portreed k�idavad karakterite keerukuse ja s�gavusega. Kunstnik l�i oma ps�hholoogiliselt v�ljendusrikka portreede kontseptsiooni, kus olustiku askeetluse ja fooni neutraalsuse taustal v�ljendub ilmekalt ja r�hutatult eelk�ige maalitava n�gu ja meelelaad. K�esolev teos demonstreerib suurep�raselt Key virtuoosset oskust mitte maalida modelli kui iseloomult staatilist kuju, vaid kui isikup�rast personaa�i. Maal on avaldatud Koenraad Jonckheere�i monograafias, kus autor m�rkis: �T�nu ��rmiselt t�psetele ja detailsetele valgusefektidele omandavad kortsud nahal t�hendusrikkuse ja n�gu saab iseloomu, mis kokkuv�ttes loob jahmatavalt t�etruu mulje�.
annaabi.ee 
