ka Kreutzwald Tartusse taas üle 14 aasta. Tartus kohtub ta eesti üliõpilaste ja oma sõpradega. Suviti on tütrepere tihti nädalate kaupa Võrus. Kirjades märgib Kreutzwald selle ikka ära kui oodatud sündmuse. 20.03.1868. sünnib Alice Blumberg, Kreutzwald on saanud vanaisaks. 17 Kreutzwald reisib vähe, harva saab ta Tartusse ja Tallinna, korra Peterburi, Helsingi reis jääbki unistuseks. Isegi Tallinna poja Alexise ja Amalie Sophie v Huseni pulma 1871. aasta algul ei saa Kreutzwald sõita, majanduslik olukord ja pingeline töö ei anna selleks võimalusi. Puhkuseks on väljasõidud sõpradega Haanjasse ja Rõugesse, aga ka pikad jalutuskäigud, mis tihti ulatuvad Võru lähedale Kasaritsa või surnuaiale, kus puhkab ema Ann ja armastatud tütar Marie Ottilie. 14. detsembril 1873 pühitsetakse Kreutzwaldi 70. sünnipäeva, õnnitlemas on eesti seltside esindajad, nende hulgas Jakob Hurt, Ado Reinvald ja Jaan Adamson. Kuid üleva
arendamine. Paljudes maades on tõsiselt päevakorras tuleviku-uuringud ja valmiduse tõstmine tuleviku alternatiivide vastuvõtmiseks, on selgunud, et tulevik ei ole ette määratud ning inimene võib inimkonda paremaks muuta. Tuleb õppida uuel viisil nägema tulevase arengu suundi, neid aktiivselt hinnata, ennetada ja suunata. Muutuste põhisuunad Futuroloogia ei tegele ainult võimalike ja tõenäoliste tulevikupiltidega. Neil tuleb luua ka soovitatud visioone. Huseni (1979) järgi võib juba märgata järgmisi megatrende: 1. Formaalne koolitus väheneb, kui seda mõõta koolitusajaga ning klassiõpetuse hulgaga. 2. Eluaegne koolitus saab kõigile kättesaadavaks ja see ei ole seotud ainult professionaalse arenguga. 3. Koos väärtuste muutmisega hakatakse üha vähem rõhutama hindeid, diplomeid ja tunnistusi. Palgaerinevused hakkavad vähem kui praegu sõltuma formaalse koolitus tasemest. 4
Need juhtumised, mis tema enese meelest kõge tätsamad olid, jätis ta muidugi nimetamata. Ivo kuulas terava täelepanuga, mõles silmapilgu ja üles siis sosistades: «Sina oled rü utlipreili kullake?» Gabrieli silm väkus, aga ta kostis jä akümalt: «Sinu nali on nüi, Ivo Schenkenberg.» «Mul on üsainuke silm, aga see on terav,» irvitas Ivo. «Mis sa tüja põkled? Oleme ju vanad sõrad ja kasuvennad, kellede vahel saladusi ei tohi olla. On sul nii suur hirm vana Mönik-huseni valjuse päast? Äa karda, et mina äaandjaks saan, ehk see kül mulle suurt valu ei teeks, kui sind võlas kõkumas näksin.» «Ma olen ju sinu käs, sa võd mind ise võ- 336 lasse kõkuma panna, kui see sulle nalja teeb,» andis Gabriel vastu tahtmist kibedalt vastu. «See oleks paras lepitus nende lugemata kõvalopsude eest, mis sa minu käst oled saanud.» «Väa hea, et mulle kõvalopsusid meelde tuletad,» urises Ivo veidi punastades. «See annab asjale tõisema nä
annaabi.ee 
