Salurand / H.Vilep - sõnad Olen rahul ikka (mp3) - A.Salurand / H.Vilep - sõnad Rosa-Ly (mp3) - Matchbox / H.Vilep - sõnad Ruttama peab aegamööda - A. Salurand / H. Vilep Asjadest - A.Salurand / H.Vilep Mood on soodne - A.Salurand / H.Vilep Mänguasjapoes - J.Baez / H.Vilep Unedemaa - A.Salurand / H.Vilep Pulmaöö - A.Salurand / H.Vilep Tatine poisu - A.Salurand / H.Vilep Vingu swing - A.Salurand / H.Vilep Kull või kiri - Manhatten Singers / H.Vilep Lillekimbumees - H.Vilep / H.Vilep Husaari ballaad - traditsionaal / H.Vilep Vanaema jutud - A.Salurand / H.Vilep Veel veel - H.Vilep / H.Vilep Pakin asjad - H.Vilep / H.Vilep Päkapiku kaabu - H.Vilep / H.Vilep
Oskasid ennast lülitada muusikasse ja selle saateks laulda.Kindlasti oli tore ka vaadata ooperi lauljate kostüüme,mis ei jätnud kindlasti kedagi külmaks. Hääleilu jagus ka kõikidel ja eriti hea oli kuulata vaheldumisi erineva kõrguse ja häälega lauljaid.Samas aga minu jaoks ei olnud kõikide hääl nii ilus kui see oleks võinud olla. Kõige ilusamad ja õnnestuimad aariad olid Margarita Voitesi Lucia kavantiin ooperist ,,Lucia di Lammermoor" ja Voldemar Kuslapi esitluses Husaari laul operetist ,,Tsirkuseprintsess".Minu arust nad olid kõige õnnestumimad aaraiad,kuna mõlemal artistil on väga ilus ja puhas hääl , samuti suhtlevad nad esinemise ajal publikuga.Ei saa muidugi märkimata jätta,et neil mõlemal on ka suur esinemiskogemus. Kõige ebaõnnestuimad aariad olid Aare Saali esituses kõlanud G.Verdi Don Carlo aaria ooperist ,,Ernani",kuna A.Saali hääl oli natuke pealetükkiv ja ebameeldiv ,hääl oli kärisev ja nii ei olnud ka kõla kõige parem
4 Tolstoi teosed: L. Tolstoi esimene teos oli autobiograafiline jutustus ,,Lapsepõlv" (Detstvo, 1852), mis sai kiitust ka kriitikutelt. ,,Lapsepõlvele" lisandusid ,,Poisiiga" (Otrotsestvo, 1854) ja ,,Noorus" (Junost, 1857). Aastatel 18541855, kui Tolstoi võttis osa Krimmi sõjast, kirjeldas ta läbielatut ,,Sevastoopoli" jutustuses (Sevastopol, 1855) ja ,,Kaks husaari" (Dva gussara, 1856). Kaukaasias olles kirjutas veel ,,Rünnak" 1852 ning ka ,,Metsaraiumine" 1853, mis on pühendatud Venemaa sõjategevusele selles piirkonnas. Ta hakkas tegelema varakristluse ja patsifismiga (e. püüd vägivalda ja sõjalisi vahendeid iga hinna eest vältida), mis peegelduvad tema teoste jõulises paatoses. 1857. aastal oma esimesel välisreisil pidi Tolstoi pettuma, sest Lääne
L kujutelmade lemmikkangelastex on deemon, langenud ingel, kes tõstab mässu kõikvõimsa jumala vastu. Tema varase luule kangelane on kahepalgeline: hing püüdleb trotsiva vabaduse poole, elu aga hiab orjaahelais. Varase loomingu tuntuim luuletus "Puri": priius ja vangipõli, mässumeel ja sunnitud rahu. Kirjutas alguses ka romantilisi poeema ja näidendeid. Loomingus toimusid muutused aastatel `35'37: lõpetas siis Kaardiväekooli ja läx husaari polku, kus ta muutus ülbex ohvitserix, samas luules hakkas romantismi täiendama terane tähelepanelikkus ümbritseva elu vastu. 1835 draama "Maskeraad" I vaatus Mängupõrgus mängib noor vürst Zvezdits maha kogu oma vara. Nähes meeleheites meest, haarab Arbeninit kaastunne, ta istub tema asemel kaardilauda ja võidab raha tagasi. Sõidavad maskiballile end lõdvestama
annaabi.ee 
