eesti rahvale ühesugused õigused teiste rahvastega! Seni, kui meie rahvas sellele eesmärgile ei ole jõudnud, ei või me ilmaski rahust rääkida." Jannsen hoiatas, et mõisnike ja kirikuga koostöö vältimine viib krahhini ja et poliitiliselt harimata talurahva kätte ei tohi "tuletikke ja terariistu" anda; eesti rahvas pahandas selle peale; Jannseni ajalehe toon äratas nördimust Köleris, Kreutzwaldis ja isegi Hurdas. Sakala populaarsus tõusis kogu maal. Ajalehel oli 5000 tellijat, iga numbrit oodati põnevusega, taludes korraldati Sakala kollektiivseid lugemisi. Lisaks rajas Jakobson Pärnumaale Kurgja talu, millest pidi saama näidistalu eesti talupojale. Sakalas jagas Jakobson eesti rahvale kasulikke nõuandeid nii põllumajanduse kui kultuuri kohta. Jakobsoni surma järel 1882. a kaotas ajaleht senise tähtsuse. Rahvusliku liikumise hääbumise põhjused: 1880ndate alguses hakkas rahvuslik liikumine
PALEOLIITIKUIM- vanem kiviaeg, algas inimese kujunemisega ning lõppes Põhja- Euroopa viimase jääajaga. 2. MESOLIITIKUM- keskmine kiviaeg 3. NEOLIITIKUM- noorem kiviaeg Pronksiaeg jaguneb: 1. vanem pronksiaeg 2. noorem pronksiaeg Rauaaeg jaguneb: 1. eelrooma rauaaeg 2. rooma rauaaeg 3. viikingiaeg 4. hilisrauaaeg *lahkhelid 19.sajandil rahvuslikus liikumises 1870aastal hakkas senine rahvuslik üksmeel murenema, seni üsna üksmeelselt tegutsenud Hurdas ja Jakobsonist said poliitilised vastased. Hurdale oli vastuvõetamatu Jakobsoni kirikuvastasus, mistõttu ta lõpetas oma kaastööde saatmise Sakalale. Hurta boikoteerised tema sakslatest ametikaaslased. 1880. aastal lahkuski ta Eestist ning võttis vastu kirikuõpetajakoha Peterburi Jaani kirikus. Jakobson pööras ka tülli Jannseniga süüdistades teda vanameelsuse ja koostöös sakslastega. Jakobson asus tugevndama oma positsioone rahvuslikes
asutamist ja vabastamist kiriku eestkoste alt, taotles võimalikult kõrgemat haridust tütarlastelegi. ,,Eesti Postimehes" ilmunud haridus. Jm teemadel sisukate artiklite põhjal oli Jakobson laiemalt tuntud ja väga kõrgelt hinnatud publitsist. Tema mõttekäigud aitasid kujundada ärkamisaja radikaalsemaid hoiakuid ning üldist ideoloogiat. Jakob Hurt 1839- 1907 Varakult rahvatraditsiooni tähendust tunnetanud ja mõistnud Hurdas olid filoloogilised huvid ja võimedki hakanud gümnaasiumis kindlamaid sihte omandama, kusjuures omajagu virgutas teda selles suunas ,,Kalevipoeg". Vanemate soovi täites läks ta aga Tartu Ülikooli usuteadust õppima. Kiindumus filoloogiasse saatis teda ülikooliski, jätkus hiljem ja selle kõrgpunktiks sai 1886. Aastal Helsingi Ülikoolis kaiststud doktoriväitekiri. Pärast ülikooli lõpetamist töötas Hellenurmes koduõpetajana, lühikest aega