'' Seda saavutust pole vaidlustanud ka 20. sajandi kunstiajaloolased. ,,Lõputu mõistatus'' See maal on Salvador Dali tuntuim peitepilt aastast 1938. Pildil kujutatud Cap Creusi maastik mõjub esmapilgul isegi kummaliselt, aga alles täpsemal vaatlemisel selgub, et pilti saab tõlgendada kuuel erineval moel. Dali on saavutanud motiivide erinevad tõlgendamisvõimalused, kuid mitte võõrandamise abil. See, kas vaataja näeb maastikku, lamavat inimest või hurdakoera, sõltub palju rohkem tema suutlikkusest kindlaid jooni ja varje või pildi üksikelemente omavahel uudsel viisil kombineerida ning oma pilku pildi teatud osale keskendada, ignoreerides ülejäänut. Dali on oma maali erinevaid tõlgendusvariandid joonistanud: 1)Cap Creusi rand seljaga vaataja poole istuva purje lappiva naise ja paadiga; 2) lamav filosoof; 3) suure ja rumala kükloobi nägu; 4) hurdakoer; 5) mandoliin, puuviljavaagen pirnidega ja kaks viigimarja laual; 6) mütoloogiline loom
◦ reformatsiooni mõju rahvakultuurile Jean-Claude Schmitt (sünd. 1946) „Hurdakoer” • Interdistsiplinaarne uurimus 13. sajandil Prantsusmaal tekkinud uskumusest Püha Guinefort’i, kes suutis ravida lapsi. • Püha Guinefort oli tegelikult hurdakoer, kelle peremees oli ebaõiglaselt tapnud ja kelle haud muutus peatselt palverännaku paigaks. • Koer-pühaku kultus on näide keskaegsetest rahvauskumustest, mis püsisid visalt, sest püha hurdakoera kummardati veel 19. sajandil. • Raamat tugineb ajaloo, arheoloogia, folkloristika, antropoloogia ja kirjandusteooria meetoditele. Rahvakultuuriajaloo kokkuvõtteks • Rahvakultuuri “avastamine” oli väga oluline moment uue kultuuriajaloo kujunemises: loobuti senisest keskendumisest vaid kõrgkultuurile ja hakati kultuuri mõistet avaramalt käsitama. • 1970. aastatel oli rahvakultuuri ajalugu üks uue kultuuriajaloo mõjukamaid suundi ja selles
narrid, veiderdajad, rahvamuusikud jt. reformatsiooni mõju rahvakultuurile Jean-Claude Schmitt (s. 1946) "Püha hurdakoer" (1979, e.k. 2000) Interdistsiplinaarne uurimus 13. sajandil Prantsusmaal tekkinud uskumusest Püha Guinefort'i, kes suutis ravida lapsi. Püha Guinefort oli tegelikult hurdakoer, kelle peremees oli ebaõiglaselt tapnud ja kelle haud muutus peatselt palverännaku paigaks. Koer-pühaku kultus on näide keskaegsetest rahvauskumustest, mis püsisid visalt, sest püha hurdakoera kummardati veel 19. sajandil. Raamat tugineb ajaloo, arheoloogia, folkloristika, antropoloogia ja kirjandusteooria meetoditele. Schmitt: mitte üks vaid mitu rahvakultuuri. "Ma pean tunnistama, et esialgu, nagu ka mu "Püha hurdakoera" raamatus, huvitas mind eelkõige kahe kultuurimudeli põrkumine, mis mõningatel juhtudel näis väga tugev. Praegu huvitab mind enam ringluse ja kultuurisuhete dialektika küsimus. Kuid on tõsi, et lähtudes allikatest või
annaabi.ee 
