6 70-84 75,55 11 831 62778,27 0,18 7 84-98 91,13 8 729 66430,13 0,13 347,39 60 2867 185950,13 1 Keskvärtus X=2867/60=47,78 Dx= 185950,13/60 - 47,782 =3099,16-2282,92=916 Scor = (60/59)*916=30,5 xkesk=(47,78-47,78)/47,78 = 0 % Xme = 45 = 26 nme=11 Me=45+(14((60+1)/2)-26))/11=50,7 5.Kontrollida X2-testi jargi hupoteesi, et pohikogumi jaotuseks on normaaljaotus kasutades punktis 4 leitud grupeeritud valimit ja vottes olulisuse niivoks a=0,05. Tabel 3. Kontroll X2testi jargi. xi ui (ui) ni` ni`/ni` ni ni-ni' (ni-ni')2 (ni-ni')2/ ni' - 4,32849 0,07799 7,09 1,39876 0,1499 8 6 11 6,671502235 44,50894207 10,282768 - 8,11701 0,14626
6 70-84 76,769 13 997,997 7 7 7 84-98 91,8 9 826,2 75845,16 0,15 346,42 2848,97 194198,04 9 60 7 2 1 Keskvartus X=2848,977/60=47,483 Dx= 194198,042/60 - 47,4832 =3236,634-2254,635 = 982 Scor = (60/59)*982=31,6 Xme = 42 = 29 nme=5 Me=42+(14(60+1)/2-29)/5=46,2 5. Kontrollida X2-testi jargi hupoteesi, et pohikogumi jaotuseks on normaaljaotus kasutades punktis 4 leitud grupeeritud valimit ja vottes olulisuse niivoks a=0,05. Tabel 3. Kontroll X2testi jargi. ui (ui) ni' ni'/ni' ni ni-ni' (ni-ni')2 (ni-ni')2/ ni' - 0,087632 8,380919 70,23981 6,46 1,28308 0,1758 4,61908 7 13 6 4 15,20645
matemaatiliste mudelite kaudu. Keemiainseneriteadus toostuslike keemiliste protsesside uurimine. 5. Keemia makroskoopiline ja mikroskoopiline tase (näited). Mikroskoopiline tase: aatomite vaheliste sidemete muutumine jms. Makroskoopiline tase: toimuvad silmaga nähtavad või siis mõnel muul viisil jälgitavad muutused. 6. Selgitage millest koosneb teaduslik meetod. 1. Andmete kogumine. 2. Seoste otsimine andmekogumites. 3. Hupoteesi(de) formuleerimine ja eksperimentaalne kontrollimine. 4. Teooria formuleerimine: kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed teooriad; ennustused teooria pohjal; mudelid. 7. Aatomiehitus. Aatomi ehituse seosed perioodilisustabeliga. Aatom koosneb positiivse elektrilaenguga aatomituumast, mida ümbritseb negatiivselt laetud elektronkate ehk elektronkest. Elemendid järjestatakse vastavalt aatomnumbrile, mis väljendab aatomituuma elektrilaengut ehk prootonite arvu tuumas. 8. Ionisatsioonienergia.
moistatuseks veel mitmeks aastaks parast DNA struktuuri selgitamist. Esimesed teadlased, kes avaldasid hupoteese geneetilise koodi olemusest, olid USA kosmoloog Gamow 1954.a ja Crick. Gamow vaitis, et iga aminohappe koha maarab DNA biheeliksi pinnal asuv iseloomulik romblohk, mille moodustab kindel nukleotiidide kombinatsioon. Ligikaudu samal ajal esitas Crick pideva kattumatu koodi idee, mis seisnes selles, et koodoniteks on jarjestikused nukleotiidide tripletid, mis omavahel ei kattu. Oma hupoteesi toestas Crick koos kaastoolistega 1961. aastal. Selgus, et geneetiline kood on toepoolest tripletne («kolmetaheline»), pidev (ilma «vahemarkideta») ja kattumatu (uhe koodoni «tahed» ei kuulu eelnenud ega jargnevasse koodonisse) ning geneetilise informatsiooni lugemine algab DNA kindlast punktist ja toimub uhes suunas. Cricki ja kaastooliste katsed ei naidanud aga seda, millised nukleotiidid triplettide koostises erinevaid aminohappeid kodeerivad
annaabi.ee 
