· 375. a. hävitasid idagootide riigi (Suur Rahvasterändamine) · Hunnid asusid elama tänapäeva Ungari alale (Pannoonia) · Hunnide kõrgaeg oli aastail 435453 · 15. juunil 451. a. sai hiigelsuur hunnide vägi lüüa Katalaunia lahingus · 453. a. saabus hunnide vägevusele ootamatu ja kiire lõpp · Hunnide pealinna pole avastatud · Hunnide edukaim ja võimsaim valitseja oli Attila · Tuntud on hunnide vaskpajad, vibud, pistodad , hunni naiste iseloomulikud ehted diadeemid jms. Ungarlased · 1101 aastat tagasi läbisid ungari hõimud pika tee Uuralitest Karpaatideni, et jõuda oma praegusele asualale · Ungarlaste esiisad elasid umbes 2000 e.Kr. koos hantide ja mansidega · Elatusid jahipidamisest ja kalapüügist · Peetakse Andronovo kultuuri kandjateks · 20001500 e.Kr. elasid ugrilaste esivanemad stepialadel · Pronksiaja lõpul saabus soe ja kuiv kliimaperiood ,mis sundis ugrilasi
Nende rahvuslipp on verdikaalne trikoloor sinisest, kollasest ja punasest. Esimene lipp pärineb 1834.a aga aja jooksul on lipp muutunud. Praegune lipp on kasutusel 1989. aastast aga ametlikult võeti see vasti 1994. aastal. Värvid esindavad kolme alaloolist provintsi. Rumeenia rahaühikuks on leu, mida nimetatakse uueks Rumeenia rahaks, kuna mõned aastad tagasi oli kasutusel vana raha lei. Rumeenlased pärinevad Daakialastest, Roomlastest ja Gooti, Hunni ning Slaavi hõimudest. Rumeenias on u. 21 673 000 elanikku, mille moodustavad 2002 a. andmete põhjal: · rumeenlased 89,5% · ungarlased 6,6% · mustlased 2,5% · sakslased 0,3% · ukrainlased 0,3% Elanikond on üheksakümnendate algusest alates väljarände ja loomuliku negatiivse iibe tõttu vähenenud. Rahvastiku tihedus on ca. 92 in/km². Põhiline osa rumeenlastest on õigeusklikud. Linna ja maa elanikkond (55% ja 45%) on koonadatud 262 linna ja 13000 külla
väljaspoolt ehk naabrid, kes vajasid uusi maid. Tuntumad barbarite hõimud olid : · LääneGoodid · IdaGoodid · Hunnid · Langobardid Üks pealmisi põhjuseid olid Hunnid, kuna nad liikusid Volga äärest lääne poole ja purustasid oma teel kõike. LääneRooma riigi piiri aladel elasid ka germaani hõimud, kuhu kuulusid · Frangid · Saksid · IdaGoodid · LääneGoodid · Alemannid Ida poolt tulnud hunni hõimud ja germaani hõimud põrkusid omavahel kokku ja algas suur sõda ja maade jagamine. Hunnide karismaatiliseks juhiks oli Attila, kes koondas enda alla tohutu väe ja aastal 451 jõudis Galliasse. Tänapäeva Prantsusmaa aladele. Seal peeti väga kuulus lahing Roomlastega mida nimetatakse Katalaunia lahing, mis lõppes roomlaste võiduga ja aastal 453 hunnide juht Attila hukkus ja nende võim lagunes. LääneRooma pidi
hobese, miis säetü sälgä, lasknu tõõne jala' kah hobese kõtu alt kinne köütä, et maaha ei sata. Ega ta es ole jo harinu viil ratsalla sõitma. Vägimiis köütnü sõs viil mõõga ka otsapiti sadula külge ja naanu sõaväe poole sõitma. Äräõpetu hobene lännü' ku üts nuul võõra sõaväe poole juuskma. Meehel tullu' hirm pääle, kiilnü hobest, et saisma jäässi, iks "pruu!" ja pruu!", a hobene es ole jäänü saisma, joosnu edese ku hunni. Mis nüüd? Ei saa maaha kah hobese säläst -- jala kinni köüdetü. Kaenu, hobene tormas õkva ütest virstatulbast müüdä, timä haarnu tollest kinne, et tuu ollu' alt mädä ja jäänü üskä. Hobene linnanu iks edese. Egä tä esi es tiiä sõa värgest midäge, opetu hobesel olliva sõa säädüse tutva. Hobene tormanu õkva võõralle väele pääle. Nuu kaesse', vägimiis tule, mõõk juusk ku saelaud kõrval, suurtükk hobese kõhri pääl -- oi õnnetust, hirmu! Jah,
annaabi.ee 
