(b) Hoovõturajalt lahkudes peab odaviskaja esimene kokkupuude raja äärejoontega või maapinnaga nendest väljaspool toimuma äraviskejoone jätkudeks hoovõturajaga risti olevatest valgetest joontest ("vuntsidest") tagapool. Kuulitõuge. Võistlus 1. Kuuli tõugatakse õlalt ühe käega. Algasendis peab kuul puudutama võistleja kaela, lõuga või olema nende vahetus läheduses. Katse ajal ei tohi tõukekätt viia algasendist allapoole ja õlajoonest tahapoole. Märkus: ,,Hundiratta" sarnased tõuketehnikad on keelatud. Tõukepakk 2. Tõukepakk valmistatakse puidust või muust sobivast materjalist ja peab olema valget värvi. Tõukepaku kaarekujuline sisekülg peab olema tõukeringi pinnaga risti ja täpselt ühtima tõukeringi äärise siseküljega. Pakk tuleb paigaldada nii, et selle keskkoht ühtiks maandumissektori telgjoonega. Paku konstruktsioon peab võimalda- ma seda ringiäärist ümbritsevale pinnale tugevalt kinnitada. Märkus:
olekut ja erakordset kerguse tunnet. Analoogset tajukogemust on võimalik eksperimentaalselt sooritada järgmiselt. Me kõik oleme näinud paljusid akrobaate, kes sooritavad õhus oma imelisi saltosi. Saltoks nimetatakse sellist akrobaatika elementi, mille jooksul inimese keha teeb õhus täispöörde ümber keha keskme. Selle käigus jääb pea vahepeal alaspidi. Saltot ei tehta ,,inimene külg ees" ( see on nii pigem hundiratta korral ), vaid ,,inimene nägu ees". Salto pöörde ajal liigub inimese pea tegelikult kogu aeg ettepoole. Antud eksperiment sarnaneb eespool kirjeldatud salto sooritamisega, kuid erinevused seisnevad järgnevad. Saltot ei tehta õhus, vaid vee all. Vee sügavus peab kindlasti olema suurem kui inimese enda pikkus. See tähendab ka seda, et saltot sooritatakse ,,ilma hüppeta". Salto pöörde ajal liigub inimese pea seekord tahapoole. Salto sooritamise käigus
olekut ja erakordset kerguse tunnet. Analoogset tajukogemust on võimalik eksperimentaalselt sooritada järgmiselt. Me kõik oleme näinud paljusid akrobaate, kes sooritavad õhus oma imelisi saltosi. Saltoks nimetatakse sellist akrobaatika elementi, mille jooksul inimese keha teeb õhus täispöörde ümber keha keskme. Selle käigus jääb pea vahepeal alaspidi. Saltot ei tehta „inimene külg ees“ ( see on nii pigem hundiratta korral ), vaid „inimene nägu ees“. Salto pöörde ajal liigub inimese pea tegelikult kogu aeg ettepoole. Antud eksperiment sarnaneb eespool kirjeldatud salto sooritamisega, kuid erinevused seisnevad järgnevad. Saltot ei tehta õhus, vaid vee all. Vee sügavus peab kindlasti olema suurem kui inimese enda pikkus. See tähendab ka seda, et saltot sooritatakse 34 „ilma hüppeta“. Salto pöörde ajal liigub inimese pea seekord tahapoole
annaabi.ee 
