ja hunti ennast kutsutakse pühajürikutsikaks. Karjapoiss ei tohtinud enne jüripäeva karja juures liha ja võid süüa, neid ei pandud talle isegi karjakotti, sest muidu viib hunt suve jooksul palju loomi ära ning või ei lähe perenaise käes kokku. Ka ei võinud loomadel kellasid kaelas olla, sest kella kuuldes leiab hunt loomad üles ja murrab need maha. Alles pärast jüripäeva pandi loomadele kellad kaela. Perenaine pidi jüripäeva hommikul midagi õmblema, et hundipojad nõelapistetest pimedaks jääksid. Mõnes talus määriti loomi enne karjamaale laskmist tõrvaga, et loomad kogu suve terved oleksid. Hommikuti anti loomadele püssirohu ja soolaga viil leiba, enne kui nad õueväravast välja karjatänavale lasti. Laudast väljalaskmisel ütles perenaine loomadele: "Sitt ja kusi karjamaale, piim ja või tooge koju!" Siis saatis perenaine karja koos karjasega karjamaale ja jäi ise ka mõneks tunniks sinna
(2 aasta jooksul loodi rahvuslik kutseharidussüsteem ja arendati välja kutsekoolivõrk koos ettevalmistatud rahvusliku õpetajaskonnaga) Skautlus põhines noorte isetegevuse ja enesealgatuse põhimõtetel ja selle ülesanne oli kujundada mängul põhinev rahvakasvatussüsteem. Olid välja töötatud Skaudiseadused. Rajanes salgatööl, põhiüksus lipkond (igal salgal oma lipp), jaguneti vastavalt vanuseastmetele: 8-12 aastased PERE (hundipojad e. hundud), 12-16 RÜHM (skaudid), 16-19 RING või SALK (kogemustega noortejuhid, individuaalne kasvatusviis – 6-8 poissi). Salkades kantakse vastavalt tähtsusele eri värvi kaelarätti. Tegevus algas juba 1907, Eestis 1911-1912 Pärnus, traditsioon Inglismaalt, kus tegutses maailma peaskaut Robert Baden Powell (skaudiraamatute autor). Eesti peaskaut koolidirektor Nikolai Kann. 1921 Eestis I üleriigiline skautide kongress.
1939. aastal kehtestati fasistlik kooliharta. Koolikohustuse lõppemise vanust tõsteti 12 aastalt 14-le, suurenes keskhariduse omandanute arv ning kirjaoskamatus langes 10%. Kuna haridussüsteemist oli võimalik ka kõrvale hoida, tõhustati noorsoo mõjutamist ka väljaspool kooli. 1926. aastal koondati kõik noorteorganisatsioonid ONB'sse (Opera Nazionale Balilla). 1930. aastatel muudetakse noorteorganisatsioonide piire. Poistest said nelja-aastaselt ,,hundipojad", kaheksa-aastaselt astuti Balilla'sse, neljateistaastaselt Avanguardisti'sse ning kaheksateistkümneselt fasistlikesse salkadesse. Poistele õpetati võitlemist, tüdrukutele lastekasvatamist. Balilla tõotus sisaldas lauset: ,,Mina usun Mussolini vaimusuurusse, meie Püha Isa Fasismi, süütult kannatanute osadusse, itaallaste patust pöördumisse ja Impeeriumi ülestõusmisse."8, mis näitab fasistliku kasvatuse põhimõtteid. 1937