paljudel meistrikursustel. Eestis debüteeris ta Rahvusooperis Estonia Sesto rollis W. A. Mozarti ooperi "La clemenza di Tito" kontsertetendusel veebruaris 2006. Pärast seda on Annaliisa esinenud rahvusooperis Tuhkatriinu rollis G. Rossini ooperis "La Cenerentola", II Diplomaadina E.-S.Tüüri ooperis "Wallenberg", Maddalena rollis G.Verdi ooperis "Rigoletto" ja teatris Vanemuine Nicklausse/La Muse rollis J. Offenbachi ooperis "Hoffmanni lood". Muud Annaliisa ooperirollid on: Nõid (E. Humperdincki ,,Hansuke ja Greteke"), Dorabella (W. A. Mozarti ,,Cosi fan tutte"), Cherubino (W. A. Mozarti ,,Figaro pulm"), Olga (P. Tsaikovski ,,Jevgeni Onegin"), II daam (W. A. Mozarti ,,Võluflööt"), Drayade (R. Straussi ,,Ariadne auf Naxos") jt. 2005. aastal sai Annaliisa II koha H. Krummi nimelisel lauluvõistlusel Saaremaal. 1996. aastal saavutas ta Eesti noorte lauljate konkursil I preemia ja aastal 1995 III preemia. Annaliisa on esinenud alates 2004. a ka jätkuvalt lied kontsertidega. (W. A
Eesti Muusikaakadeemia lõputööks valmis uurimus Sergei Rahmaninovi vokaalsümfoonilise muusika ja vene rahvamuusika vahelistest seostest, tänu millele on temast saanud sai Moskva Sümfooniaorkestri lemmikuks. Alates 1995 aastast on ta regulaarselt osalenud professori Jorma Panula meistrikursustel Sibeliuse Akadeemias Helsingis ja Moskvas. Eesti eliitorkestri Eesti Riikliku Sümfooniaorkestrit (ERSO) ees debüteeris Anu 1997. aasta oktoobris Engelbert Humperdincki lasteooperiga "Hans ja Grete". Augustis 2002 lindistas Anu Tali eesti muusikat Frankfurdi Raadio Sümfooniaorkestriga. Aastatel 20022006 töötas Anu Tali Vanemuises dirigendina. 2006 aastal valis Eesti Raadio Anu Tali Aasta Muusikuks, kui dirigendi, kelle loomingulised saavutused on edendanud eesti muusikakultuuri ja kes on teinud sealjuures koostööd Eesti Raadioga. Aasta 2006 oli Anu Talile loominguliselt väga edukas. Noor eesti
meistrina koori ja orkestri juhatamises, tema taktikepi juhendusel kõlasid nii koor kui orkester justkui maailmakuulsa Broadway teatri lavalt saabununa. Sirp on dirigeerinud peaaegu kõiki Vanemuise repertuaaris olevaid lavastusi, juhatanud mitmeid sümfooniakontserte ja Britteni ooperi ,,Lucretia teotamine" kontsertettekannet. Vanemuises on Sirp lavale toonud järgmised lavastused: Menotti ,,Telefon", Massenet' ,,Don Quijote" ja ,,Manon", Verdi ,,Falstaff" ja ,,Rigoletto", Humperdincki ,,Hansuke ja Greteke", Händeli ,,Xerxes"", Rossini Tsaikovski ,,Pähklipureja, Mozarti ,,Figaro pulm", Purcelli ,,Haldjakuninganna" jpt. Operett ,,Savoy ball" peidab endas palju värvikaid ja omanäolisi karaktereid, kellest eredamalt jäid mulle meelde aristokraatlik abielupaar Madeleine ja Aristide de Faublas, liiderdaja ja naistemees Mustafa Bei, Türgi saatkonna atasee ; moodsat ameerikalikku elusstiili viljelev, elujanust pakatav Daisy Darlington ning loomulikult
sama aasta septembris Moskvas. Seda, et noorest eesti naisdirigendist sai Moskva Sümfooniaorkestri lemmik, märkis ära isegi Soome ajakirjandus. Ta on stazeerinud Peterburi konservatooriumis professor Ilja Mussini ja hiljem Leonid Kortchmari juures. Alates 1995 aastast on ta regulaarselt osalesid prof Jorma Panula meistrikursustel Sibeliuse Akadeemias Helsingis ja Moskvas. Eesti eliitorkestri Eesti Riikliku Sümfooniaorkestrit (ERSO) ees debüteeris Anu 1997. aasta oktoobris Engelbert Humperdincki lasteooperiga "Hans ja Grete". Augustis 2002 lindistas Anu Tali eesti muusikat Frankfurdi Raadio Sümfooniaorkestriga. Aastatel 20022006 töötas Anu Tali Vanemuises dirigendina. Koos Eesti-Soome sümfooniaorkestriga nägi ilmavalgust Veljo Tormise sümfoonilise muusikaga debüütplaat "Luigelend" (Warner Muisc /Finlandia Records), mis tõi 2003 aastal Anu Talile maineka auhinna "Echo Classic Award 2003" ja aasta parima noore muusiku nimetuse
a. oratoorium "Joonas". Samal aastal asus ta Leipzigi, kus avanes võimalus oratooriumi Andrease kirikus kohalike jõududega ette kanda. 1910. aastast jäi R. Tobiase lõplikuks elukohaks Berliin. Elatusraha teenimiseks andis ta muusikatunde, esines kontsertidel pianistina, täitis kirikutes organisti kohuseid, juhatas laulukoore, avaldas ajalehtedes artikleid. 1912. a. kutsus Berliini Akadeemilise Muusikaülikooli rektor R. Tobiase ajutiseks õppejõuks haigestunud kompositsiooniprofessori E. Humperdincki asemele. 1914. a., kui Tobias oli vastu võetud Saksa kodakondsusesse, määrati ta juba täieõiguslikuks kompositsiooni eriala õppejõuks. Berliinis asus R. Tobias realiseerima oma ideed kehastada Kalevipoja kuju muusikas. Kuigi ta mõlgutas mõtet luua ooper, kirjutas ta "Kalevipoja" teksti põhjal vaid üksikuid muusikalisi episoode, nagu melodraama "Kalevipoeg põrgu väravas" ja ballaadi "Sest ilmaneitsist ilusast" (soolohäälele ning orkestrile). 1915. a. mobiliseeriti R
annaabi.ee 
