Nt satiir ,,Jumalate kõnelused" tegemist on antiikaja ekvivalendiga ,,Vapratele ja ilusatele". Suur perekond oma patri- ja matriarhidega. Intriigid, tülid, tagakiusaminet, mõttetu tülitsemine jne. Zeus kui uhke patriarh, kiusab ja käsutab kõiki, jumalad vinguvad, mõttetu oleskelu. Üritab näidata, et pealtnäha kadestatav elu Olymposel on nõme. Nim ka ,,olympose skandaalkroonikaks". Kuna julgeb paljastada jumalate tühisust ja näitab humoorikast vaatenurgast, on teda nimetatud antiikaja Voltääriks. Longose ,,Daphnis ja Chloe": iseloomusta tegelasi, kirjelda tegevustikku, mõtesta teose sõnum. Mõtestamine: Erose noole eest ei ole keegi kaitstud. Armastusega võitlemine tähendab armule järeleandmist. Lihtne eluviis, loodus, alandlikkus jumalate ees on õige elu. Autori Longose kohta ei teata midagi. See on hümn armastusele. Hiliskreeka kirjanduse pärl. Sofistiliste
,,Hanumani teekond Lollandile" (2012) esimene osa. Nüüdisaegne kelmiromaan. ,,Bizarre" (2014) tuuakse sisse armastusnarratiiv, kuid järjest enam hipikommuuni õhtustiku vahetab välja päris maailm. Ja ,,Kuutõbise pihtimus" (2015) viimane osa on väga tume ja masendava maailma kujutamine ja loomine. Pole midagi järgi jäänud kergusest ja huumorist, mis loo alguses domineeris. Suurepärane tervik. Mitu paatose tüüpe humoorikast paatosest kuni traagilise kujutamise viisini. ,,Peotäis põrmu" tänane vene kogukond. P. I. Filimonov (1975) ,,Mitteeukleidilise geomeetria tsoon" (2011). Novellikogu ,,Nekroloogide kirjutamise oskus" (2013). Tegemist on ennekõike romaanikirjanikuga. ,,Thalassa! Thalassa! Romaan-imerohi" (2013) - väga mahukas (500lk) romaan. Rullub lahti väga kummaline lugu, kus palju tegelasi, kes kõik puutuvad kokku kummalise sektiga või religioosse liikumisega
Avatud planeerimine asendus tänava-kvartali suletud ruumi kontseptsiooniga. Ei tahetud püüelda uue ja ideaalse kekskonna poole, lammutades maha kõik, mis ei sobi vaid lepiti olemasolevaga ja püüti seda parandada aruka juurdelisamisega. Retro, mis sai alguse ajaloolise vormide "tsiteerimisest", vahel ka nende humoorikast ja iroonilisest kasutamisest, jõudis peagi teadlikult ja tahtlikult arhaiseeritud kujunditeni. Postmodernism oli suunatud mitte kõrgseltskonnale vaid tähelepanu keskmes oli väikekodanik, tarbija. Ehitistes hakati jäljendama ravhapärast, ülistati traditsiooilist ja argist, mida põhjendati osalt ka sooviga muuta ajalooliselt kujunenud keskkonda nii vähe kui võimalik