imäle. Nuuq es panõ poiskõsõ juttu edimäste milleski, aga ku järgmine päiv kuuliva, et Kribult vankriratta päise päävä aigu är olli kaonu, võtsõ esä poja üten ja vallamajja. Ja kõik, midä Juurõ kar´apoiskõnõ nännü oll, sai konstaablilõ är seletädüs. Valla konstaabli võtsõ õkva jalgratta ja Juurõlõ. Augusti sai ta kuivusõ mant kätte. Juurõ peremiis segäsi villä. Kar´apoiskõnõ kurjam es tulõki hummogu tüüle. „Läämi aita!“ kamand konstaabliherrä. August läts näost punatsõs ja es saaq sõnnagi suust. Halb aimdus pitsit hõngutoru kokku. Ku August aidaussõ valla tegi, marsse konstaabli rüäsalvõ manu, tsusas käe vilä sisse ja tõmmas vällä vahsõ vankriratta. Segäsi sis viil paar kõrda rüki ja ku midägi es lövvä, kärät Augustilõ:“Kos tõõnõ om?“ August võtsõ tõsõgi ratta vällä. „Panõ hopõn ette, rattaq vankri pääle ja sõidat mul takan!“
kõnõlõmi eräle seto keelest. Tartlaisil ja võrokõisil oll' mitusada aastakka ütine lõunaeesti kiräkiil. 20. aastagasaal naksiq võrokõsõq kirotama jo tiidsähe võro keeli. 1990. aastagist om olnuq pruugin võro kiräkiil. Võro ja seto kiil ommaq muist lõunaeesti keelist vanaperätsembäq ja veidemb mõotõduq põh'aeesti keelest. Naid om innembi kõnõld ka kavvõmban lõuna ja hummogu puul, Lätin ja Vinnemaal. Põrõhõlla lövvüs küländ pall'o võro keele mõistjit ka Tarto ja Talina liinan ni muial Eestin. Võro keele mõistjit om kokko umbõs 70 000. Lk 4 2) Võrokõsõq ommaq tõisist eestläisist esiqmuudu tuuperäst, et mõistvaq võro kiilt. Katõkeelidseq võrokõsõq piä-i hinnäst rahvusveidembüses, a naid või täämbädsel pääväl
Kutsar ütelnü: "Kule miis, kunigas käsk, tule üles!" Miis karanu ka pistü ja ütelnü jälle: "Siin om" jne. Kunigas ütelnü sõs: "Mina ole helisev kunigas. Kui sa nii kõva miis olet, sõs tule minoga üteh, ma massa hää palga, saat häste süvvä ja juvva." Kaabelnuvva niikavva, ku miis lubanu ka minnä. Isnu sõs miis tõlda kuniga kõrvale, mõõk võetu ka muud'ogi üteh. Nüüd saanuva kodo kuniga poole. Sääl antu sõs mehele süvvä-juvva ja säetü makama, et küll hummogu kaeme tüüd. Hummogu ütelnü kunigas: "Olgu sõs edimätses tüüs sinole: siin liin'a kõrval om haan'amaa, paar virsta edese minneh tule üts tammemõts vasta, säält kääse mõtstsiga vällä -- kes inemene kätte johus, tuu surma saa. Mine' tapa' tuu tsiga är." Miis pelänü küll, et ei tiiä', kus lätt, et olet kuniga tennistüste löönü', piät ka kuniga käskü täütmä. Lännü' sõs tõõne sinnä' poole ja vidänü mõõka takah
annaabi.ee 
