Maailma ei ole ju olemas. Hume 1711-1776 Kirjutas oma filosoofilise peateose 26 aastaselt. Tema teose ilmumine ei äratanud mingit tähelepanu. Tema enda sõnul „ilmus trükis surnuna sündinult“. 8 aastat hiljem avaldas ta lühema versiooni, mis saigi teatavat tähelepanu kriitika ja pilkamise näol. Teda süüdistati au- ja rahaahnuses. Tema filosoofiat on kombeks nimetada skeptiliseks empirismiks. Ta usub nagu Locke ja Berkeley, et kogemus on kõigi teadmiste allikas. Humei tunnetusteooria algab ideede ja muljete teineteisest eristamisega. Meil ei ole põhjust uskuda ei ainelise ega hingelise substantsi olemasolusse. Hume skeptilise empirismi kõige kuulsam ja mõjusam osa käsitleb põhjuse ja tagajärje suhet(kasuaalsus). Kui me võtame loomulikuna, et joome vett ja see meid ei mürgita või, et kui igal hommikul tõuseb päike, siis on loomulik, et ka homme tõuseb päike. Hume ütleb selle peale „ei“
Locke eristas meelte primaarseid ja sekundaarseid omadusi ehk kvaliteete. Primaarsete kvaliteetide all mõistetakse asjade ulatuvust, raskust, kuju, liikumist ja arvu. Selliste omaduste puhul võime kindlad olla, et meie meeled annavad edasi asjade tegelikke omadusi. Kuid me tajuma ka asjade teisi omadusi. Me ütleme, et miski on magus või hapu, roheline või punane, külm või soe. Neid nimetatakse sekundaarseteks kvaliteetideks. Hume (vt Lisa 23) Humei sõnul ei suuda mingi filosoofa viia inimesi igapäevastest kogemustest väljapoole ega anda meile käitumisreegleid, mis erinevad nendest, mida me saame mõtiskledes oma argielu üle. Hume ütles: "Kui hoiame käes mõnd raamatut, siis küsigem, kas see sisadab abstraktseid arutlusi suurustest ja hulkadest. Ei. Kas see sisaldab kogemustel põhinevat arutlust tõsiasjadest ja eksistentsist? Ei. Heidetagu see siis tulle, sest see ei või sisaldada muud kui udujuttu ja fantaasiasünnitisi."
Subejktivistliku positsiooni kohaselt aga kõik mida me näeme ongi tegelikus ja silmad ja mõistus ei peta meid. 7. Milline on empiristlik seisukoht epistemoloogias? Millised filosoofid on empirirstlikul positsioonil? Empiristliku seisukoha kohaselt lähtub teadmine alati meelelisest kogemusest. Meeleliseks kogemuseks loetakse inimese kolme meelt: maitsemeel, kompimismeel, haistmismeel, kuulmismeel, nägemismeel. Sellise teadmise tegi kuulsaks Jhon Locke. David Humei arvates sarnaselt Locke-ile pärineb idee meeltest. Tema arvates moodustab teadmise meie harjumuspärane ideed kogum. Näiteks Päike tõuseb kuna me oleme seda enne näinud seega usume, et see toimub uuesti. 8. Milline on ratsionalistlik seisukoht epistemoloogias? Millised filosoofid on ratsionalistlikul positsioonil? Ratsionalistliku seisukoha kohaselt ei ole võimalik teatud asju meeleliselt kogeda vaid neid on
annaabi.ee 
