Peruu lõunaosas, piiril Boliiviaga, asub imeilus Titicaca järv, kuhu suubuvad mõned olulised jõed, nagu Coata ja Huenque. Peruus räägitavateks riigi keelteks on hispaania keel ja ketsua keel. Peale ketsuka keele räägitakse Lõuna-Peruu mägismaadel rohkesti veel teist indiaani keelt aimaraad.Peruu pindalaks on 1 285 220 km² ning tal on ka palju naaberriike ja need on Ecuador, Columbia, Brasiilia, Boliivia ja Tsiili. Riik piirneb 2000 km ulatuses Vaikse ookeaniga. Külma Humbolti hoovuse tõttu on rannikuala kõrbeline. Andide kolme aheliku (Ranniku-, Lääne-, Ida-Kordiljeeride ) vahel on sügavad orud, maa lõunaosas Lääne- ning Ida-Kordiljeeride vahel 3000-4000 m kõrgune kuiv Altiplano kiltmaa. Maa kõrgeim tipp on Huasacaran (6769 m). Maa põhja- ja idaosas laiuvad Amazonase troopilised vihmametsad. Rahvastik Peruu pealinnaks on Lima, kus on 5 706 100 elanikku, terves Peruus aga elab 26 624 000 inimest. Sealseks rahvastiku tiheduseks on 20,7 inimest/ km².
Tahuantisuyu riigi. 1530 vallutasid selle hispaanlased. 1543 moodustati kõiki Hispaania LõunaAmeerika valdusi ühendav Peruu asekuningriik. 1821 kuulutati Peruu iseseisvaks. Kultuur: Peruu kultuurialged tulenevad Ameerika indiaanlaste ja Hispaania traditsioonidest Skulptuur ja arhitektuur on arenenud Inkade kultuurist (Machu Picchu) Muusikasse andsid suure panuse hispaanlaste toodud kitarrid ja harf Loodus: Riik piirneb 2000km ulatuses Vaikse ookeaniga. Külma Humbolti hoovuse tõttu on rannikuala kõrbeline. Andide kolme aheliku vahel on sügavd orud, maa lõunaosas Läänening IdaKordiljeeride vahel 3000 4000 m kõrgune kuiv Altiplano kiltmaa. Maa kõrgeim tipp on Huasacaran 6768m. Maa põhja ja idaosas laiuvad Amazonase troopilised vihmametsad. Huvitavaid fakte: Inkade ehitatud Machu Picchu varemlinn on üks maailmaimedest 1990.a toimus Peruus suur koolerapuhang, mis tõmbas turistide külastavuse väga alla
· Kuidas muuta liit kodanikulähedasemaks? Tavapäraselt liidu struktuurides varjatult toimuv ja arenev diskussioon on levinud sedavõrd suurte küsitavuste tõttu ulatuslikult rahvusliku poliitilise eliidi hulka ning tõmmanud kaasa akadeemilisi ringkondi. Arutelu algust dateeritakse tihti Saksamaa välisministri Joschka Fischeri kõnega "From Confederation to Federation Thoughts on the finality of European integration" 12. mail 2000. aastal Humbolti Ülikoolis Berliinis. Edasisele debatile andsid ametliku staatuse ning selgelt püstitatud raamistiku Nizza ja Laekeni tulevikudeklaratsioonide tekstid. Tänaseks on nende arutelude tulemusel valminud Lissaboni leping. 13
· Pelaagiline vabas vees Plankton e. hõljum Nekton e. vabalt ujuv · Bentiline põhjale kinnituv või põhjas liikuv · Tsoonid maailmamered Valgus e. eufooriline Hämariku e. düsfootiline Pimedus e. afootiline · Zooplanktin vesikirp, aerjalgne · Apvelling tuul puhub sooja vee pealtpoolt ära · Mandrilava e. selfiala palju kala ( Peruus peruu ansoovis loomasööt, väetis) · Guaano · Humbolti pingviin · Kõige suurema korallide liigirikkusega troopilised korallrifis 30. Laiuskraadide vahel, Austraalia põhja osa, Indoneesia saarte ümber seal kõige suurem liigirikkus), Punane meri , Aafrika Idarannik · Koraalriffide liigid Randa ääristav Platvormriff Barjäärriff Atoll · Vetikametsad pigem jahedamates vetes Paleobiogeograafia
annaabi.ee 
