u. 650 a. eKr. Penelope, Telemachos, Menelaos, Trooja sõda. Alkinoos, Athena Gilgames akkadi Sin-leke-Unninni Arurule, Enkindu, Shamati, Gilgamesi kangelasteod. Arvatavasti 27. saj. eKr. Humbamba, Istar,Anu,Ellil,Samas, Utnapistim Kalevipoeg eesti Friedrich Robert Kalevipoeg, Kalev, Salme, Linda, Kalevipoja vanemate ja päritolu Faehlmannile ja Saare piiga, Olevipoeg kirjeldus, millele järgnevad Friedrich Reinhold Kalevipoja kangelasteod.
kõrgete soovide ja inimliku piiratuse ning surelikkuse vahel. Parema ettekujutluse mesopotaamlaste uskumustest saab, kui lugeda sumeri eepost "Gilgames". See räägib kangelasest nimega Gilgames, kes on kaks osa jumal ja üks osa inimene. Ta on ka Uruki valitseja väga tugev, kõrk ja himur mees. Jumalad loovad talle väärilise vastase Enkindu. Kahest kangest saavad sõbrad. Nad otsustavad tappa seedrimetsa valitseja Humbamba, kelle surmaga loodab Gilgames hävitada kurjuse kogu maailmas. Jumalatele meelepaha teinud, sureb Enkindu. Selle tagajärjel hakkab Gilgames kartma, et ka teda võib oodata surm ning otsib teid sellest pääsemiseks. Ta uurib välja surematuse saladuse ainsalt olendilt, kes oli selle saavutanud, kuid surematuks saamine nurjub. Eepos näitab, et mesopotaamlased ei läinud sugugi hea meelega surma, see pigem kohutas ja masendas neid.
Shamati, kes õpetab Enkindule inimese kombeid, metslane omandab vaimu ja mõistuse. II tahvel: Gilgames plaanib minna öisele orgiale, kuid teda takistab Enkindu. Üpis võrdsete jõududega mehed võitlevad omavahel. Saavad sõpradeks. Gilgames jätkab oma senist elu, kuid muutub vähehaaval paremuse poole. III tahvel: Enkindule ei sobi elu Urukis. Gilgames tunneb talle kaasa ning mehed teevad plaani minna kaugele maale seedrimetsa seedreid raiuma ning tappa seedrimetsa valitseja Humbamba. Gilgames loodab selle teoga hävitada kurjus kogu maailmas ning saavutada surematu kuulsuse. Enkindu läheb kõhklustest hoolimata kaasa. IV tahvel: Kirjeldatakse teekonda seedrimetsa. V tahvel: Mehed võidavad Humbamba ning tapavad ta. Lisaks raiuvad nad seedreid ning saavutavad seetõttu jumalate pahameele. VI tahvel: Mehed jõuavad tagasi Uruk'i. Jumalanna Istar armub Gilgamesi ning soovib ta kallimaks saada. Gilgames naerab ta välja, tõmmates kaela Istari viha.
Erinevused: · Sumer ei olnud geograafiliselt nii soodsal kohal, avatud vaenlastele · Tigris ja Eufra ei olnud laevatavad 2. Sumeri eepos ,, Gilgames" Akkadikeelne eepos. Esimene kirjapanek u 2100 eKr. Tegevus toimub IV- III at piiril eKr. Koosneb 12-st tahvlist. I tahvel- Gilgamesi tutvustus II tahvel- Gilgames ja metsmees Enkidu sõbrunevad III tahvel- Enkidule ei sobi elu Urukis IV tahvel- kirjeldab teekonda seedrimetsa V tahvel- Mehed võidavad Humbamba. Tekitavad jumalatele pahameelt VI tahvel- mehed jõuvad tagasi Uruki VII tahvel- Jumalad suretavad Enkidu VIII tahvel- Enkidu matused IX tahvel- Gilgames otsib teed surmast pääsemisest X tahvel- Gilgames läheb surematu esiisa Utnapasi juurde XI tahvel- Gilgames ei saa surematuks XII tahvel- ei kuulu otseselt eepose tegevustiku juurde. Gilgames toob Enkidu hinge allimast tagasi Eepos kõneleb inimeseks saamisest ja jäämiseks, surmast ja surematusest. 3