Loodusteadused- Uurivad meid ümbritsevat looduslikku maailma Sotsiaalteadused- Inimeste poolt loodud maailma Humanitaar- ja kunstiteadused- inimeste loomingu sisu ja konteksti. 6. Infoteaduse arenguetapid ja neile iseloomulikud tunned Vastus: 1958-1977- Peamiste uurimisvaldkondade kujunemine, piiride ja seoste määratlemine teiste teadusaladega, esialgne uvi “infokülluse” fenomeni uurimisele teaduse ja tehnika valdkonnas, uuringud laienesid ärivaldkonda, humanitaarteadustesse, õigusteadustesse jt valdkondadesse, mitmeid olulised teaduskonverentsid, avaldati kirjutisi infoteaduse identiteedi probleemide lahendamisest. 1980ndada aastad- Keskendumine kasutajauuringutele, infoteaduse identiteedi otsing jätkub, toimub uurimisvaldkondade lähenemine arvutiteadusele ning infoteaduse kui distsipliini teke. 1990ndatest kuni tänapäevani- Tehnoloogia kasutajasõbralikkuse problemaatika, käsitlused
Folkloristika on teatud laadi kultuuri uurimise viis. Rahvaluule aine jääb ikka rahvaluuleaineks, palju olulisem hakkab olema, missuguseid meetmeid üks või teine hakkab kasutama. Tegeletekase rohkem kirjeldusviisi (metoodika) küsimusega. Peab olema objektiivne uurimus. Teadusliku mõtlemise etapid: Positivistlik mõtlemine 19. saj. lõpp, 20. saj. algus. Teaduaharudele omane loodusteaduslik mõju (kindel kategoriseerimine, väga kindlad piirid ja määratlused; tuli kaasa ka humanitaarteadustesse). Nn. kummutisüsteem üks asi ei saanud olla kuskil piiri peal, kahe asja vahel. Iga teadus pidi ennast defineerima oma kindla uurimisobjekti kaudu. Essentsialistlik käsitlusviis nähtusi saab kirjeldada objektiivselt. Vaatlejast ei saa sõltuda see, mida kirjeldatakse Konstruktuvistlik mõtlemine Vastandub eelmisele tõlgenduslikkuse poolest. Esitluse viis on juba uurimise osa. Umbisiklikuline käsitlusviis pole enam võimalik.
infoprobleemidele ja sellega infoteaduse arengule oluliselt kaasa aidata. 9 5. Infoteaduse arenguetapid. Infoteaduse arengut võib vaadelda kolme etapina: I ETAPP 1958-1977 Peamiste uurimisvaldkondade kujunemine. Piiride ja seoste määratlemine teiste teadusaladega. Esialgne huvi täielikult ,,infoülekülluse" fenomeni uurimisele teaduse ja tehnika valdkonnas. Uuringud laienesid ärivaldkonda, humanitaarteadustesse, õigusteadustesse jt valdkondadesse. Mitmed olulised teaduskonverentsid, avaldati kirjutisi infoteaduse identiteedi probleemi lahendamisest. Teedrajavad publikatsioonid: · B.C.Brookes The fundamental problem of information science · W.Goffman Information science: discipline or disappearance? · A.Debons Information science: search for identity. jt. II ETAPP 1980ndad aastad Keskendumine: kasutajauuringutele, infoteaduse identiteedi otsing jätkub, toimub
annaabi.ee 
