Ühing, Eesti Õpetajate Liit jne. * Kujunes Eesti tippharitlaskond, kõige arvukam oli meditsiini-, pedagoogiline-, ja kunstiintelligents. * Keskkooliõpilaste ja üliõpilaste suhtarvu poolest ületas Eesti enamikke Euroopa riike. Haridus Kuni 1934. aastani oli koolisüsteem kaheastmeline, hiljem kolmeastmeline. Gümnaasiumis oli humanitaar- ja reaalharu. Alg- ja keskkoolis õpetati kahte võõrkeelt (peamiselt saksa ja inglise). Humanitaarharitlaste üleproduktsiooni tõttu pandi 1930. aastail rohkem rõhku kutseharidusele. Kutseharidus * 1924 / 1925 oli 42 kutsekooli 2200 õpilasega, 1939 / 1940 177 kutsekooli 13000 õpilasega Samal ajal vähenes gümnaasiumilõpetajate arv. Kõrgharidus * 1. detsembril 1919 toimus Tartu Ülikooli avaaktus. Suuri teeneid rahvusülikooli kujundamisel omasid kuraator Peeter Põld, rektorid Heinrich Koppel ja Juhan Kõpp. * Esialgu võeti vastu eksamiteta keskhariduse baasil (1928. a 4700).
Lühikese ajaga, paari aastakümnega loodi kaasaegne kultuur ja teadus. Põhjalikult korraldati ühtluskooli põhimõttel ümber haridussüsteem, mille kõigis lülides võeti õppekeeleks eesti keel. Algkool oli kohustuslik, maksuta ja ilmalik, kekskool vabatahtlik ja maksuline. Aastani 1934 oli koolisüsteem kahe-, hiljem kolmeastmeline, gümnaasium jagunes humanitaar- ja reaalharuks. Alg- ja keskkoolis õpetati kaht võõrkeelt peamiselt inglise ja saksa. Humanitaarharitlaste üleproduktsiooni tõttu pandi 1930. Aastani rohkem rõhku kutseharidusele, sest praktiliste kutsete ja tehniliste erialade asjatundjaist oli puudus. Kooliuuendusliikumises võeti eeskuju Lääne-Euroopast. 1919 avati Tartu Ülikool esmakordselt eesti ülikoolina ja eestlased said üliõpilaskonna arvukaimaks rahvusrühmaks. 1926 ulatus Tartu Ülikooli õpilaste arv 4700-ni, hiljem jäi püsima 3000 piiril, neist 4/5 olid eestlased. Rahvusülikooli aitasid rajada Soome ja Rootsi
asjaajamine ja töö põhiliselt nende perekonna õlul. Kuid sellest kujunes pagulaste kõige suurem ja edukam kirjastus, mis andis 40 tegevusaasta jooksul välja 400 raamatut. Bernard Kangro on valitud Tartu Ülikooli audoktoriks, Eesti Kirjanike Liidu ja Eesti Kirjanduse Seltsi auliikmeks. ( kõike seda ei pea teadma aga lihstalt saad üle vaate tema panusest eesti kirjandusse) Kaksiktriloogia kujutab Eesti Vabariigis sirgunud humanitaarharitlaste generatsiooni kujunemist Tartus ning selle saatust II maailmasõja ajal. Põhisündmustiku aeg on 1936-1944, kuid on ka põikeid varasemasse ja hilisemasse aega ning epiloog kujutab 1965. aasta FU kongressi Helsingis. Kirjanik on taotlenud laterna magica taolist vastupeegelduste rohkust ja vaatenurkade muutumist, jutustamine toimub vaheldumisi esimeses ja kolmandas isikus, vahel ajavool peatatakse, sündmusi aeglustatakse või keritakse tagasi
annaabi.ee 
